Käsitöö

Mälestus

2011-12-30T13:02:00.003+02:00

Täna ma tahan rääkida ühest erakordsest inimesest. Kahjuks oli minu kokkupuude temaga üürike. Minu lastel veelgi lühem. Aga ta oli erakordne naine. See on mu mehe vanaema. Minu laste vanavanaema. Ta oli pärit Uuralitest. Tulnud siia koos eesti mehega sõja lõpus. Kasvatas siin ülesse kaks last ning nende laste lapsed ka veel osaliselt :) Siiani räägib mu mees kuidas ta Babusiga Uuralites reisidel käis.
See erakordne naine oli sõja aja noor, kes julges tulla tuhandete kilomeetrite taha võõrale maale, et järgneda oma armastusele. Kahjuks ei ole aga kõik armastused lõputud. Aga see ei takistanud teda olemast armastusväärne, hell, hooliv ja ennastohverdav.
Peale Babusi surma novembri algul käis mu peast läbi mõte. Me ei saa tema asju niisama ära visata ja anda. Suur osa inimesest on ju tema riietes. Riided on täis mälestusi. Sel momendil ma ei teadnud veel, kui palju on tegelikult riietest võimalik selle inimese elust ja põhimõtetest välja lugeda.
Saanud kätte Babusi kitlid ja puuvillased kleidid ja kardinad hakkasin neid sobitama. Juba siis oli näha, kui hoolikalt oli ta oma koduseid kitleid paiganud. Vahel oli ise õmmeldud kitlis paikade kohalt rohkem riiet võtta, kui paikade kõrvalt. Aag kõik need riiede olid tal kasutuses ja näigid väga korrektsed välja. Ja kui asusin siis neid riideid harutama ja tekkideks ümber tegema, oleks kui õmbluskooli sattnud. Milliste läbimõeldud võtetega olid õmmeldud seelikud ja kitlid. Ikka nii, et alläär ei olnud lihtsalt tagasi pööratud vaid kanditud. ET kui ära kulub, saab kanti vahetades ikka seelikut edasi kanda. või kuidas isegi poest ostetud kitli kaelakaar oli üle kanditud trikotaazribaga. Eks ikka kulumise vältimiseks. Läibimõeldud, hoolikas ja põhjalik töö. Tänapäeval ei oska me isegi mõelda sellisele asjale. Ei meie ega meie emad. Pole vist sõda näinud, või on massimood ja võõrad töökäed need, mis ei pane enam end ümbritsevaid asju väärtustama.
Igatahes mina sain sellest harutamisest ja õmblemisest tõelise õmbluskursuse. Kohati lausa kirudes neid hoolikalt palistatud, tepitud ja traageldatud, ääristatud kitleid. Aga siin on need esimesed kolm tekki. Neid tuleb veel. Aga Jõuluks valmisid need kolm. Tütrele, pojale ja lapselapsele.
Ja täna on Babusi sünnipäev. Palju õnne sulle ja aitähh, et ma sind natukene tunda sain.

Tuisutütar

2011-12-03T16:16:00.002+02:00

Ma nüüd ei tea, kas see päris tuisutütre alla käib, või peaks ikka pigem lumekuninganna poole vaatama, aga selline seelik sai valmis ühele kenale preilile. Kuna ma neid seelikuid ju kodustest jääkidest teen, siis kahjuks enam seda valget mis eelmise postituse seelikuks oli, alles pole. Seega leidsin ühe vahva helehelesinise. Sinised kandid, sinine tüll ja sinised lipsud. Üks lill ka. Alusseeliku on ka, kuna muidu paistis ikka natuke liiga palju läbi. Lipsu all endiselt ava, kust saab seeliku kummi reguleerida ja sobivamaks teha.

Satsiseelikud peenetele preilidele

2011-11-15T15:03:00.002+02:00

Sai siin välja hõigatud, et üks seelik on müüa, et toetada minu lasteaia jaoks tehtavate nukuriiete pitside ostu. Seelik on veel saada, aga üks kena ema arvas, et temal oleks lausa kahe tüdruku jaoks seelikut vaja. Peaasi, et keerutada saab. Ja siis nad valmisid. Roosa lint servas ja oranžikas värvel vööl. Seljataga lipsu all on ava, kust ema saab vajadusel kas uue pikema kummi sisse ajada või olemasolevat veidi korrigeerida.
Ja kui keegi leiab, et ka tema tütar vajab keerutamiseks ja printsessiks olemiseks ühte satsilist seelikut, siis küsige ja teeme vastavalt mõõtudele ära.

Eelmise nädalavahetuse ettevalmistused

2011-11-08T19:26:00.003+02:00

Selleks, et kolida saaks, tuleb esmalt panna paika trepi käsipuu post, ette valmistada põrand ja ära vedada juhtmed. Sellega eelmine nädalavahetus tegeletigi. Mis edasi sai, saate lugeda alumisest postitusest :)

Kiire kolimine

2011-11-08T19:02:00.004+02:00

Vot see käis kähku. Meil oli kaks päeva aega. Õigemini lausa üks ja pool. Ja oli 1,5 põrandat vaja ära teha. No ja natuke tahtsime kolida ka. Ja me suutsime plaani täita ning ületada ka. Esmalt pani isa meil põrandad ülesse koridori ning garaaži pealsesse tuppa. Kõigepealt panime meie Joosepiga plaadid paika :) Seda küll reede õhtul. Siis rallisid poisid natuke käruga aluspõrandal ringi. Ja siis tuli vanaisa ning hakkas põrandat panema. Onu pani elektrit ja Tarmo toimetas teise toa põranda ning garaazi suure tünniga. Igatahes saime esimeseks õhtuks asjad nii kaugele, et vaja oli vaid 1/3 garaazitoa põrandat veel panna. Järgmisel hommikul läks põrandategu edasi, mina valmistasin sünnipäeva ette, onu jätkas elektriga, Tarmo oma asjadega ning vanaema assisteeris ja hoidis lapsi. kella 13 oli põrand paigas ja hakkas suur kolimine. Selgus, et ka teine onu saab appi tulla ja siis läks asi väga kiirelt. Meie voodi meie tuppa, poiste voodid lastetuppa, kõik mänguasjad ka lastetuppa. Ja raamatud oma riiulitesse. Vot neid raamatuid meil ikka jätkus. aga 16.30ks oli kõik ühel pool. Ja nii me elamegi pühapäeva õhtust saadik ka juba teisel korrusel. Joosepil oli küll esimene öö omas toas koos vennaga raskem, aga Jass oli algusest peale väga rahul. No ja trepil on meil ka nüüd esimeses osas käsipuu olemas ning täna tuleb ülejäänu.

mereröövel

2011-10-31T11:16:00.003+02:00

j

Jassil oli lasteaias Pipi päev. Poisid pidid tulema piraadi või hr Nilssonina. No tüdrukud teadagi kuidas. Algul oli mõte täitsa koos, aga kui ikka korralik ettevalmistus ette ära teha ja näiteks Kariibimere piraate vaadata, siis saab ideid kuhjaga. Esmalt pidi loosi minema isa vana valge pluus, aga see oli siiski liiga suur. Õnneks on Jassil ka paar valget olemas. Siis tuli vest. Küsisin, kas sõbra ka õlale paneme. Sõbraks siis kuskilt saadud rebase parkimise jäägid. Sõber läks loosi ja kangesti oleks tahtnud ka sõbra saba kuhugi riputada (moodu värk ju praegu ikkagi) aga polnud kohta enam. Siis tuli vöö. No algul mõtlesime, et teeme kohe vöö, aga piraadifilmis selgus, et neil on vööd natuke teise nurga all. Siis sai üks korralik kuldne vöö tehtud pandlaga. Lõpuks püksid. Natuke edevust ka otsesse. ja siis on ju midagi pähe ka vaja. Kunagi ammu käis meie issi kaabuga, aga kuna mootorrattaga sõites kaabu hästi ei istu, siis jäi see poistele mängida. Nüüd siis võtsime selle ette, tõmbasime kolmest küljest servad ülesse ja sättisime ühe pandla ja tükikese karva ümber serva, ning müts sai ka valmis. NO ja kui ma lasteaiale igaks juhuks ühe vesti veel tegin, siis arvas Jass, et tal on neid vöid ikka rohkem vaja ja varanduse kotti ka. Lõpuks sai auguline vest nööbid ka ette, et paremini hõlmad kinni püsiks. Ja selle peale arvas Joosep, et tema dressipluusil peab ka üks nööp olema küljes. Sai temagi nööbi. Igatahes välja kukkus asi nii, nädal aega enne Pipipäeva käidi kostüümiga mööda kodu ja otsiti varandust kokku ning nüüd käib ka kostüüm tihti selga. Ja Piraadid pidid ka lahedad olema. Kuigi enne filmi vaatamist oli Jass kindel, et tema küll mingi piraat olla ei taha. Nüüd võib lausa vanast riidepuust konkskäe ja papist torust puujala ka teha, kui vähegi vaja.

Ikka trepp

2011-10-28T11:01:00.003+03:00

Teate kui imelik on. Sa ei pea kahe käega kuskilt kinni hoidma, kui ülesse lähed ja täitsa inimese moodi püsti saab käia. Lisks käid sa täiest jabura koha peal toa suhtes. Seal oli enne ainult õhk ju. Jass julges hommikul näiteks ainult seina juures püsti trepil olla. See osa, mis nö õhus on, seal roomas ta mööda astmeid. Aga Joosep on muidugi tegija. Temal on vaja mõõta ja koputada ja asjatada. Ja Tarmo saab ka käe valgeks, lükates poste sirgeks ja nügides treppi vasakule ja paremale.

Kerkib...

2011-10-25T22:31:00.002+03:00

Esmalt suuremad jupid paika. Prooviks paar astet ka. Aga homme jätkame.

Trepp tuleb

2011-10-24T20:47:00.002+03:00

i

Jupid on kohal. Piirded veel tulemas. Aga vana auk on selline ja seal sai igatsugu toredaid trikke teha. Kahjuks on ära võetud vanaisa geniaalne värav, mis veel geniaalsemate lastelaste kinni hoidmisel kahjuks erilist rolli ei mänginud ning lasi laste fantaasial veelgi paremini lennata :)

Sitsi-satsi

2011-10-20T15:03:00.004+03:00

Siin veel mõned seelikud. Eelmised läksid lasteaias kohe loosi ja lausa väike solvumine oli, kuna kõigile ei jätkunud. Seega lubasin ruttu juurde teha. See lillelisest tüllist seelik on aga ajalooga. Ämma käest saadud vahva kardin, mida akna ette enam ei pane, aga seelikuks on suurepärane. Eriti, kui sinna alla veel veidi kollast satsi panna. Kahjuks pildil ei tule õhulisus hästi välja, aga mulle meeldib see isegi neist kõige rohkem.
Aga üks asi veel. Kuna nende asjade tegemiseks kulub siiski natuke ka finantsi, siis mõtlesin, et panen heategevuse eesmärgil selle viimase müüki. Näiteks 7 euroga? Kas oleks keegi soovija. Kirjutada võib mulle liia.tammes @ mail.ee. Tallinnas toon kohale ka. Selga läheb seelik 2-4 aastasele neiule. Vööümbermõõduga 40-50. Kumm annab venima. Pikkus värvlist alumise satsini 33 cm. Sobib hästi keerutamiseks ja tantsimiseks. Kui Jasper nõus on, siis panen ta õhtul seelikuga pildile ka :) Ja raha kasutan siis lasteaia nukkude ja muude asjade õmblustarvikute ostmiseks :)
Et siis õhtul sai pimedas Jasperiga paar pilti ka. Lubati nägu ka pildi peale panna. Ja vööümbermõõt Jasperil on 50 ning natuke peale ning pikkus 101 cm :) Keerutada saab ka, nagu kõrval oleval pildil näha. Kusjuures naabritüdruku seelikuid tehes Jass avastas, et nii on ikka jube äge keerutada ja arvas, et tal võiks ka üks keerutamise seelik olla. Peaks talle vist neid Türgi mehi näitama, kes 10 seelikuga keerutavad.

Sitsid satsid

2011-10-17T15:12:00.003+03:00

Kui sulle tuuakse kotitäis õhulisi kangaid ja sul pole ühtegi tüdrukut, kellele seelikuid teha, siis mis on lahendus? Poja lasteaia rühm kus on tüdrukuid 18 :) Kui nukuriietega sai alusatud, siis nüüd lähme edasi seelikutega. Neil on õhtuti seal vahest rühmas disko ja siis on ju tore kui on keerutamiseks mõned eriti kohevad ja satsilised seelikud. Mõned seelikud tegin tagavaraks ka, et kui Jass jälle mõne lasteaiakaaslase sünnale peab minema, ei peaks hakkama nuputama, mida kinkida. Ja seelikuvariante on mitmeid, küll üksteise külge kroogitud/volditud ribad, küll klošš, küll klošši peale kroogitud/volditud ribad. Kõigil kumm ka üleval, et ikka hästi püsiks ja ei peaks mõõdu järgi tegema päris. Järgmisena võtame ette piraadi kostüümi. Seda vaja Jassile lasteaeda, kus Pipi ja mereröövli päev tulemas.

Meie mööbel

2011-10-10T12:42:00.002+03:00

i
Mul oli algusest peale tunne, et ma ei taha oma uude koju ühtegi klants-kõrgläikega kandilist asja. Ja kui Tarmo meie köögimööbli mõttega lagedale tuli, siis hakkas kooruma ka mõte ülejäänust. Aga see mõte oli kergelt keeruline, sest sellist mööblit ei leia kuskilt. Või kui, siis väga kalli raha eest antiigipoest või itaalia mööblitootjatelt. Aga õnneks on meil paar toredat vanakraami poodi. Ja sealt hakkas asju vaikselt tulema. Talvepoole kevadet 6 tooli. Üks neist vajab natuke liimimist, aga ülejäänutele tuleb lihtsalt uus polster ja kate panna. Toolidega koos tuli ka sekretäri kapp. Ma tean, et ma ei taha suurde tuppa ühtegi arvitit, ega telekat suurelt eksponeerituna. Kõik peab olema peidus. Seega kapp, kuhu läpaka saab sisse lükata, on väga omal kohal. Praegu on küll olude sunnil siin peal ka suur monitor, et poisid saaks multikaid vaadata, aga see on loodetavasti kuu aja küsimus. Ja siis tuli diivan. Nii kui ma seda poes nägin, siis ma pidin selle saama. Korras, hea polstriga ja mõnus. Ainult et üksinda. Nüüd oleks vaja veel 2 tugitooli ja 1 diivanit veel. Siis oleks komplekt täielik. Ja eelmsiel reedel sattusin jälle üle pika aja poodi patseerima. Ja seal vaatas mulle otse üle ukse vastu peegel. Oi see oli ilus. KOhe esimesest pilgust. Ainult, et magamistuba veel ju ei sisusta ja sinna tahtsin ikka lauaga peeglit. Peegel on isegi olemas, laud ainult puudu :) Aga kui poest lahkusin, siis tärkas mõte. Me ju otsime koridori peeglit. Silma jäi Ikesast üks kokku kompunnitud valge komplekt, aga see oli valge ja ei oleks päris see olnud. Nüüd jäi vaid loota, et keegi enne mind peeglit veel ei märka, ja mees ka poodi saada. Ja järgmine päev lahkusime peegliga :) Ja ta on nagu valatud seal kahe lambi vahel. Täpselt õiget tooni, õiget kõrgust ja õiget laiust. Ainult keegi "tarkpea" on peeglile kahhelplaatidest kapipealsed kleepinud. Need tuleb kuidagi kätte saada ja asendada või alt korda teha. Praegu hakkasin linikuid heegeldama. Eks need ajavad kiirema asja ära.
Aga.. nagu näete, siis mu lapsed veel ei jaga minu suurepärast kodusisustuse ideed, et põrandada võiks puhtad olla, ning seetõttu leiab ümber mööbli pidevalt raamatuid, mänguasju ning muud tarvilikku. Ja kapi kõrval on püsti kardinapuud, mida lähiajal seinal näha loodan. Kardinakangaski on ära ostetud ja ootab kardinate valmis saamist.

Mõmmikud

2011-10-06T11:54:00.002+03:00

Paar mõmmikut ka valmis. Joosepi suured sõbrad kohe. Ja Jass tahtis ka pildile tulla

Veel nukuriideid

2011-10-06T11:46:00.003+03:00

Lasteaiast saadud teine nukk sai ka mõned riided selga. Seekord läks rõhk seelikute peale. Aga hommikumantel ja ühed püksid sai ta ka. Pesu peale kauba, aga see ei jäänud pildile. Kiuslkul lapsevanemana tegin paar nööpi ja paelan ning trukki ka kinnistele. Et ikka saaks harjutada. Eks paistab, mis lasteaiast järgmisena antakse.

Natuke õmblemist

2011-09-30T16:43:00.002+03:00

e
Lisaks sellele, et me elame juba pikemat aega põrandaga majas, olen ma vahepeal ka natuke tuba sisustanud ja õmmelnud. Põrandast räägime teine kord, sisustusest ka, aga praegu natuke hoopis lasteaiale tehtud nukkudest ja ühest mõmmikust.
Lasteaeda sai tehtud üks ports nukuriideid. Kahjuks jäi pildile vaid üks, sest enne kui ma pilti teha sain, said akud tühjaks ja lapsed ootasid oma nukku tagasi ka juba.
Aga mõmmik on tehtud Lillekäpa järgi. Tänud Mänguasjamuuseumile lõike eest. See on esimene katsetus ja Ma polnud veel talle ühte kõrva ja jalgagi külge saanud, kui Joosep mõmmiku ärandas ja enda omaks kuulutas. Käsi mööda tuba karu kaenlas ja lubas vaid natukeseks mõmmi mulle, et saaks veel ühe kõrva ja jala ja silma ja nina ja suu ja veel ühe silma õmmelda.

...Jätkub

2011-07-22T23:14:00.001+03:00

Et nagu näha kõrvalolevalt pildilt on meil endiselt põrand serviti seina najal ja Tarmo kisub viimaseidki plaate jala alt ülesse. See tähendab seda, et lapsed saavad toru rulli sisse pesa teha ning mina lõputult seinu värvida. Õnneks on ikka mõned aknad ka. Ja kohe kahju oli, kui see esmaabina seina läinud sigaroosa kollase võõba alla läks. Ta oli ikka nii tore sigaroosa. Aga näete, üks radikas on ka. Tegeliklt on neid tänaseks 2 ja homme juba 5, kui mitte 6.

Puhkus...

2011-07-13T18:05:00.009+03:00

Tarmo puhkus möödub sel aastal torude ja põrandalaudade keskel. Joosep aitab ka. Siin puuritakse esimese korruse tsentraalsete küttetorude auke laagidesse. Joosep aga koristab. Ja teine tähelepanuväärne asi on meie erkeri lagi. See sai ka lõpuks valmis. Hoolimata kõveratest seintest ja muust. Mina endiselt pahteldan. Varsti proff juba. Värvimises ka.

Värvib

2011-07-06T20:55:00.000+03:00

Ülemise korruse koridor enne, kui ma selle kollaseks värvisin.

Tuli

2011-07-06T20:52:00.002+03:00

Tarmo tegi meile Jaanipäevaks sellise toreda asja. Kuidas seda rauda hangiti, ning sellel järel käidi, võib veel pikalt meenutada. Ütleme siis nii, et kõik sugulased ei tea Tarmot häälest ja sama käib minu isa kohta. Igatahes sai randaalikettad kätte ja Tarmo esimene keevitustöö ka tehtud. Tuli põles kenasti ja kõik olid rahul.

Kilplased...

2011-07-06T20:41:00.002+03:00

nud

...VÕi siis mitte. Igatahes panime 3 aastat tagasi endale suurde tuppa põranda ja põranda alla torusid ei pannud. Päris mitu radikat ja torud maksid tol ajal palju ning keskkütte süsteem veel suurema summa. Nüüd on asi nii kaugel, et ainult suures toas ongi veel torud puudu ja keskküte olemas. Seega tuleb nüüd köögimööbel lahti harutada, põrand ülesse võtta ja torud ära panna. Tarmo puhkus sellega siis algaski. esmalt mööbel ülesse, köögimööbel teise toa otsa ja siis põrandat ülesse võtma. Sel ajal oli poistel muidugi tore mööda mööblit turnida ja keset köögipõrandat priimusega süüa teha. Igatahes peaks suur tuba saama kuu ajaga torud, radikad ja põranda ka tagasi. Loodame, et saab varem ja meie puhata ka.

Äike

2011-06-13T09:49:00.003+03:00

Hommikul kell 7 hakkas müristama. Siis tuli selline vihm, et anna olla. 2 h sadas ja välgutas. Enamasti 1-2 km kaugusel meist. Joosep magas suurema osa maha. Kui ära oli sadanud, oli meie veekogumise tünn juba 550 l täis ja ajas üle. Kastsin ruttu kasvuhoone ja tegin õues lainetavast teest pildid ära. Naabrimees käis ka paari kiiremat ringi tegemas :) Oleks Jass kodus oleks saandu ka lainetes joosta. Aga nüüd tuleb jälle. Mitte küll nii metsikult, aga tuleb.

Majajuttu kah

2011-06-06T13:20:00.003+03:00

Et oleks kornoloogiliselt teada, kes kus ja millal mida tegi. Joosepi tuba ja koridori pahteldamine siis. Ma nägin päris hirmus välja, aga Joosep õnneks kutsus siiski Emmeks :)

Õhupall

2011-06-06T12:40:00.008+03:00

Ma käisin lendamas. Kui siin mõned oma emasid lennukist alla viskavad, siis meie proovisime ülesse poole saada palliga. Kõigepealt tuli ärgata 2.30 kuna tahtsime näha päikese tõusu. Tarmo jäi poistega koju magama ja mina läksin sõitma. Kamp koos läksime liikvele. Esmalt oli vaja leida sobiliku tuulesuunaga lagedam plats. Selleks lasti õhku väike pall. Näete seda seal pildil jah :) Kui vastav plats leitud, siis hakkasime palli kokku seadma. Esmalt korv kärust välja ja siis pall ka. Pall oli sellises suures kotis ning seda pidi esmalt koti abil mööda põldu laiali lappama. Üks ots võeti kotis välja ja ülejäänud jooksid kotiga üle välja. Pall kinnitati korvi külge ja kaks ventilaatorit hakkasid palli täis puhuma. Soe õhk lasti alles pärast sisse. Piloot :) käis veel enne kuuma õhu sisse laskmist palli kohendamas õhupalli kõhus Siis tehti väike instruktaaz kuidas vette, metsa ja elektritraatidesse maanduda. Ja siis läks kiireks. Meie kargasime korvi ja täpselt siis kui päikeseketas metsatagant tõusma hakkas tõusime ka meie ülesse. Oi see oli uhke. Udu, selge mõningate pilvetupsudega taevas ja kaunis loodus. Lennata sai nii kõrgel 1400 jala peal kui ka kuuseladvast käbisid kokku lugeda. See oli fantastiline elamus, ja kui kellelgi võimalus minna, siis kasutage juhust. Ja kuigi mul mingit võrdlusvõimalust ei ole, soovitan ikkagi hommikust lendu. See on omaette kogemus. Pärast oli veel ka rüütliks löömise tseremoonia, kus mina siis ka Morning Princess of Ohulepa'ks sain :)

Restaureerimine

2011-05-25T14:34:00.002+03:00

Restaureerime. Eelmiksel aastal ostime laua, mille plaat oli väga ära kraabitud, aga oma olemuselt oli ta kena ja suur ning mis peamine, ovaalne. Nüüd jõudsin niikaugele, et kõik jalad said laki alt välja ja nagu näete, siis Joosep ka aitas pärast lihvida. No need jalad tundusid kõige keerulisemad olevat. Kumerad ja nurgatagustega. Mis see siis nüüd lauaplaati teha on. Võtad paned aga lakieemalduse peale ja viuh viuh lakk kaabitsaga maha.- Tühjagi. Keegi on kõvasti vaeva näinud ja palju lakki sinna peale pannud, aga mis kõige hullem, keegi teine on veel rohkem vaeva näinud ja selle paksu lakikihi sisse sügavad vaod vedanud. Mina aru ei saa, kuidas see võimalik on. Igatahes tuleb nüüd plaadiga ka kõvasti nühkimist teha.
Siin pildil on Joosep koos vaheplaadiga. Alustasin sellest, et katsetada, kuidas plaadilt üldse laki maha saab. Ja tundub, et seal all on lahedalt pandud sopoon lausa, mis esialgu peitsi alt väljagi ei paistnud. Servades puha teistpidi puusüüd jooksev muster.

Siilid

2011-05-19T15:31:00.004+03:00

Siin nad siis on. 20 siili igal tekil. Kokku 60. Lisaks veel 9 siili padjal. Nagu algul ikka oli mõte. Mõte teha kasvatajatele midagi toretat kingituseks. Siis sain küüned taha vahvatele värvilistele kangajuppidele. Ja kohe tekkis veel parem mõte. Teha siilid sügisevärvilistes lehtedes hullamas. Keskel kaks kasvatajat, või siis nagu päris elus on kasvataja ja abiõpetaja punaste lipsukestega. Ja kuna muusikaõpetaja ka teeb tulbit tööd, siis sai tema omale padja. Päris algul oli mõte, et iga laps valib ka endale siili ja kirjutab sinna kõrvale ema abiga oma nime. See aga jäi ära, kuna karta on, et kangal valesti kirjutatud nime kustutada ei saa.
Siilid liimitud kangale kahepoolse liimikangaga ja servast veel üle tepitud. Lipsud 6 punast, 15 sinist ja 39 roosta tekkidel ning 1 punane 2 sinist ja 6 roosat padjal, 69 puidust nina, 132 pärlitest silma on kõik käsitsi külge õmmeldud.

Kolm tekki

2011-05-17T10:24:00.001+03:00

Ega ma ei istu siin käed rüppes :) Ei ei. Ikka valmib mõni asi. Ja mõnda asja saab ka teistega jagada. Need kolm tekki rändavad varsti kasvatajatele kingituseks. Igal tekil on peal 18 siili ja 2 kasvatajasiili. Kasvatajad on punase lipsuga, poisid sinise ja tüdrukud roosaga.
Algul lõikasin väga palju väikeseid värvilisi ilusadi ruudukesi. Siis liimisin siile suuremate ruutude peale ning õmblesin väikesi ruudukesi uuesti ribadeks kokku. Tänud Ingridile Nõelakojast hea liimiriide eest ja vatiini eest ka.
No ja kui ma siis olin liiminud õmmelnud ja pressinud piisavalt said tekid kokku ja hakkas viimistlemine. Selleks panin ühte topsi ninad, teise silmad ja kukkusin õmblema ja teppima. Aga loomulikult oli vaja Joosepil uurida, mis toredad pisikesed pallid mul topsides on ja nüüd ma saangi legoklotside vahelt ninasid ja silmi otsida. Õnneks Jasper aitab neid vahel ka kokku korjata. Tulemuse näitan ka ette. Praegu on vaid õpetajad ja poisid lipsutatud.

Pumpame...

2011-04-14T15:02:00.003+03:00

...jälle. No meil on see tore tiik. Tiigis peab ju vesi sees olema eks. No aga kui meil vesi sinna tuleb, siis on vaja tiik igaks juhuks tühjaks pumbata, kuna meil on veel põhi ja küljed korralult kindlustamata. No ja Tarmol oli vaja sinna eile pump sisse panna. Käis ära. Pärast kommenteeris, et vesi oli külm, aga välja tulles oli jalgadel juba soe. Õhk soojem kui vesi :)

Kaev

2011-04-10T12:57:00.002+03:00

Käisime ka kaevu vaatamas. Vanavanemad võimaldasid meil Tarmoga tsikliga sõita ja onu sõitis poistega ja meie autoga. Kõik kohad olid vett täis ja kohati oli selline tunne, nagu sõidaks mööda muuli Muhust Saaremaale. Ühel lombil olid luiged ja teisel kurg. Aga huvitav on ikka see loodus ja loodame, et Jass ja Joosep saavad ka seda oma lasele näidata.

Pesa

2011-04-10T12:54:00.001+03:00

Vanaisa tegi koos Jassuga pesa. Eks selgub, kes meil sinna pessa tuleb ja kevadel kenasti laulma hakkab.

Progress

2011-04-07T12:38:00.001+03:00

Kuidas lumi ühe päevaga sulab. Esimesed kaks pilti tehtud hommikul kell 9 ja teised kaks õhtul kell 19. Märkimisväärne vahe :)

Sünnipäev

2011-04-02T10:20:00.003+03:00

Juba eile õhtul muretses Jass, et tema tahab minna Hansaplanti mulle lille sünnipäevaks valima. Arvasime, et küll jõuab, ja mina lisasin, et hea oleks kui tubagi sünnipäeva hommikul korras oleks. No ja siis tuli hommik.
Esmalt ärkas muidugi Joosep kell 8.30. Kena kingitus, kui arvesatda et tavaliselt on ärkamine enne 7t. Siis ta tuias natuke mööda voodit ning otsustas siis ka tuba avastada. Ja siis kuulsin ma mõnusat puuksu. Selge... On vaja end püsti ajada ja tagumikku pesema minna. Samal ajal kui Joosep veel potil istus ärkas ka Tarmo. Joosep riidesse ja lootuses, et ma veel vähemalt pikutada saan voodisee tagasi. Jass ärkas ka, kuna Joosep teda varbast sikutama läks. Jass loomulikult tuli elas ka minu seljas natuke aega ja arvas, et ta tahab veel minu kaisus magada. Ma siis naljatasin, et täna magavad kõik ikka oma voodis, või vähemalt venna voodis. See ettepanek ei sobinud ja Jass läks raamatut vaatama. Vahepeal oli vaikus ja ma sain natuke pikutada. Vahepeal kostus Jasperi murelik hääl, et Me ei saa ju laulda, kui emme magab, ta ei kuule siis.
Issi tegi putru (seda oli kergest kõrbelõhnast tunda :) ) Jasper käis mind kontrollimas ja andis teada, et pudru on pool valmis. Maga siis või midagi sellises olukorras :).
Igatahes ühel momendil saabus Tarmo orhideega ja laulis kenasti sünnipäeva laulu. Ning siis tuli üks mõnus suur kalli kõigi mu meeste poolt.
Teises toas ootas valmis pudru, mis ei olnudki kõrbenud (piim oli üle serva läinud ainult) ning koristatud tuba. Tarmo oli kõik kenasti ära teinud. Jasperil oli endiselt mure, et temal pole midagi kinkida. Arvasin siis, et kui tuba õhtuni korras püsib, siis on juba päris hea. Eks paistab ....
Sünnipäevaks ostsin endale head kanga käärid, sikk-sakk käärid ja mõned lapitöö joonlauad. Vabanduseks võin öelda ainult, et poes oli viimast päeva 20% allhindlus :)
Aga nüüd kohustuslik kava kohvik, loomaaed (mehed lähevad vaatama 3D kino Sauruste veealune elu). Minul vaba aeg raamatupoes ja vanalinnas :)

PS! Ja ma tean, et mul on veel kõvasti areneda, aga ma vähemalt leidsin fotokal ülesse nupu, mis sundvälku teeb ja orhidee pilt ei ole nagu must auk. Aga loomulikult on veel pikk tee minna.

ehitame

2011-03-24T12:41:00.002+02:00

Kui poleks mu isa ja venda, siis liiguks meie ehitus vist isegi mitte teo sammul, vaid veel aeglasemalt. Praegu liigub ehitus ikka päris hästi. Tänu neile said meil teisele korrusele uksed ette. Isa lõi kõikide tubade laed ära ja vend pani kips. Nüüd on pea kõik seinad püsti ja mul vaja vuuke pahteldama hakata. Tarmo peaks aga laed ära peitsima valgeks. Pildil on näha ühe kõige keerulisema nurga tegemine terve maja peale. Kaldsein, katuse aken ja radikad. Parasjagu geomeetriat ja mõtlemist, aga ära tegid :)

2011-03-24T12:34:00.001+02:00

See siis meie kolme õiega ratsuritäht , mis varre välja ajas. Õied on nii rasked, et pidin varre üleval hoidmiseks selle kasti peale toetama. Ja pildid on jälle hoopis midagi muud kui tegelikult. Mulle paluks ka vist üht fotokoolitust. Hädasti oleks vaja. Ja et õie suurusest õieti aru saada, siis ronis Joosep ka pildile :)

naistepäev

2011-03-08T09:14:00.003+02:00

Vot sellise ilusa lille kinkisid minu mehed mulle :) Nii ilus ju.

eputus

2011-03-02T15:00:00.004+02:00

No kes see ikka saba kergitab, kui mitte ise. No ja võõraste sulgede (lilledega) võib ka end ju ehtida. Nimelt õitsevad mul orhideed. Ja õitseb ka see kaunitar, kes eelmine aasta õitseda ei tahtnud. See klassikaline mõisalill Tsümbiidium. pildid pole just kõige õnnestunumad. Peaks vist Nele appi kutsuma pildistama. Aga 15 lahtist õit on ikka ütlemata kaunis ning loodan, et nad on veel kaua lahti. Lisaks siis ka teised, kes mul siin aknalaudadel õlmitsevad ja õitsevad. See viimane pisikeste õitega on emalt sünnipäevaks saadud ning praegu on tal üks õitsev ja 3 kohe õtisema hakkavat õievart. Valge aga sain sünnipäevaks Tarmo vanaemalt. Ka üks ütlemata uhke ja kaunis orhidee. Ja nüüd ootangi, et millal Hansaplanti jälle uusi huvitavaid orhideesid tuleb. Tahaks oma tsümbiidiumile kedagi seltsiks.
----------

ikka pidin uuesti pildistama. NO ei ole see tume pilt ilus ju. nüüd sai ikka parem, kuigi mitte kõige parem.

savi ja korsten

2011-02-27T17:09:00.004+02:00

Meie majja tuleb ikka natuke meie endi krohvitud seina ka. Kui kõik muud seinad pahteldas minu isa ja tegi seda väga tublilt, siis korstnad võtsime enda peale. No ja kuna meie nii osavad ei ole aga ära tuleb asi teha, otsustasime savikrohvi kasuks. Et paned aga peoga seina ja nühid kinni ja kui jääb muhklik, siis see on effekt ning peabki nii olema :) Esialgu oli küll hirmus. Katsime ikka seina tagant ära ja igaks juhuks lausa loopisime, aga siis leidis Tarmo hõõrumise tehnika, ning korsten valmib :) Ei plögista palju maha ja ümbritsev jääb ka suht puhtaks. Aga korsna kallal olime kõik neljakesi. Jasper pani oma plötsud paika ja mina tegin alt ning Tarmo ülalt. Joosep aga käis ja katsus, kas savi süüa ka kõlbab. Vahepeal ehitas aga Jass kättesaadavatest materjalidest autodele hüpperaja.

Tõmbame tikust tuld

2011-01-15T17:29:00.003+02:00

Täna sai Tarmo oma kallikesele siis tule alla teha. Mitte tuule vaid tule :) Ja selgus, et tema kaua mõeldud ja kavandatud süsteem töötab vist isegi veel paremini kui esialgu arvatud. Igatahes on teise korruse radikad soojad ja osa puid ahjus veel põlemata. Homme saame selleks korraks viimased radikad ka esimesele korrusele ning siis jääme suve ootama. Siis tulevad esimese korruse radikad ka vast.

Mängu alustavad valged

2010-12-30T22:42:00.004+02:00

Kuna meil malet kodus pole ja Jass kangesti tahtis malet mängida siis ostsime poest male. Kodus võtsime kenasti male kilest välja ja avasime kaane. No selline kobe metallkastis male oli, et ikka oleks pärast koht, kuhu nuppe panna. Avasime kaane ja nägime pakki valgeid nuppe ja pakki valgeid nuppe. Keeruline lugu. No natuke sai ju Jasperile midagi seletada malemängust aga mängida ei saa. Läksime siis poodi malet tagasi vahetama.
Seletasime müüjaneiule olukorra ära, et valged ja valged. Tema küsib mõistmatu, aga milles probleem on? Mina vaatan talle sama mõistmatu näoga otsa ja küsin, et mis mõttes, milles probleem. kuidas te seda siis kahekesi mängite. (Nagu Tarmo hiljem tabavalt väitis, saab selle komplektiga mängida nii, et kõik võidavad. Või mängu - tähtis pole võit vaid osavõtt). Igatahes müüjaneiul lõi lambike põlema, aga temal pole volitusi mängu ringi vahetada ega raha tagasi maksta. Kutsus teise tädi. Tuli tädi. Mina seletan, et näete valged ja valged. Tädi kirtsutab nina ja teatab: aga te olete karbi pakendist välja võtnud. Me ei saa seda tagasi võtta. Mina jälle suht segaduses, et mis moodi? Kas ma peaks läbi plekk karbi nägema, et on valged ja valged? Siis arvas tädi, et peab karbi ekspertiisi saatma. Mina jälle, et mis mõttes ekspertiisi. Et ikka on ju valged ja valged. Peale mõningast kaalumist sai täid aru, et ega vist ei ole mul jah röntken nägemist, ja ekspertiis on ka suht mõtetu ning võttis karbi vastu. Uut me igaks juhuks ei tahtnud. Riiulil oli veel üks samasugune ja enam valgeid ja valgeid ei soovinud.

Inimlik mina

2010-12-28T21:55:00.002+02:00

Asi sai alguse sellest, et meie auto pagasnikusse tekkis kummaline paberipuru hunnik. Algul ei saanud aru, aga siis tekkis ka Joosepi turvatooli väike näkitsetud serv. Siis taipasime äkki, et suure külmaga on meie maja ees seisva auto sisse kuidagi pugenud üks hiireke. Imestasime tükk aega, et mida see vaene hiireke seal autos sööb, aga selgus, et ühest poes käigust oli autosse ununenud hapukoore pakk. See oli loomulikult kenasti ära külmunud ja hiireke sai otsast näkitseda nagu jäätist. Mind aga paneb imestama see, et kuidas see hiireke autosõidu ajal krampe või rabandust ei saa. Mürin, kolin ja hääled ümber ringi ju. Igatahes, kui hiireke Jasperi pulgakomi ka nahka pani, sai mõõt täis ja mina läksin poodi hiirelõksu ostma. Valida oli puidust klassikalise ja metallist uuema lõksu vahel. Mina vaatasin ühte ja tesit ning tegin valiku. Kuna sellel metallist asjandusel olid servad sakilised ja tundus, et sinna vahele jäämine on väga valus, siis hakkas mul hiirest kahju ja ostsin selle lihtsama ja vanaaegsema. Saada veel selline hellik hiirelõksu ostma. Hea et apteegist marlit ja vatti lisaks ei toonud, et lõksu vahele jäänud hiir end pärast tohterdada saaks. Aga poes oli mul seda sakilise servaga lõksu vaadates väga paha olla ja tunne tõesti selline, et vaene hiireke, kui ta siia vahele peaks jääma.
Tarmo seadis lõksud autosse ülesse ja eks siis näis, mis saab. Hästi söönud hiir peaks olema. Puhta koore ja kommi peal ju ikkagi. Aga mind vist enam lõksu ostma ei saadeta.

küttesüsteem

2010-12-12T19:22:00.002+02:00

Nii ta meil valmib. Kui kõik jupid olemas oleksid, siis oleks täna valmis, aga osa oli vaja veel tellida. Eks siis ootame paar päeva. Katel seisab keset katlaruumi, tema taga on miski paak ja jämedad torud vonklevad üle toa garaazi. On alles süsteem

Ja nagu näete, leidis Tarmo endale sooja koha.

mis meil toimub

2010-12-11T11:42:00.004+02:00

Lisaks akupaagile ja küttesüsteemile valmib meil jõudsalt ka teine korrus. Muidugi kipsplaati pannes saabki väga ruttu suure pinna nö korda. VOt kes seda pärast pahteldab, see on omaette küsimus. Aga mu isa on lagedega väga tulbi olnud ning isegi need toad, mille valmimise lükkasime järgmisesse sügisesse on pooles osas juba lae saanud ning teine pool laematerjali juba valmis ning vaja vaid lakke lüüa. Aga siin nüüd ports pilte meie tegemisest põrandal, laes, seinas, aknapaledel, juhtmetega ja ilma :)
Lisaks on ka Joosep meil väga suureks abiks. Nagu mõnel pildil näha, aitab ta issil kontrollida, kas kruvi ikka sai korralikult põrandasse või mitte.

Õmblemised

2010-12-11T11:17:00.001+02:00

Küsisin, mida lasteias veel vaja on. Arvasid, et arstikostüümi. Tegin. Algul Jass oli väga vastu, sest neil ei pidavakti arstikomplekti olema ja tema ei taha arsti asju ka. Pärast ei saanud enam riideid Jasperi käest kätte, et isegi triikida võiks. Nüüd polnud isegi kuulamise toru vaja :)

Mida suurem seda uhkem

2010-12-07T21:07:00.004+02:00

d
e

h

Või kaua oodatud kaunikene. Kuidas keegi tahab. Igatahes saabus meie kaua oodatud keskküttesüsteem täna öösel. Lubati reedel, siis ei tulnud. siis räägiti esmaspäevast, isegi mu vend oli siin, et saab aidata või midagi. Tühjagi. Neil pole nii suurt autot, et see ära tuua. NO on logistika firma. Selle jaoks et kaup oma lattu vedada on auto olemas, aga sealt edasi ei ole ühtegi autot enam. Toonud siis kohe siia. NO lubati täna päevaks. No eks siis ootame. Helistati. Ei päevaks ei saa toome õhtul, nii 7 ajal. OK tooge õhtul, siis on küla peal juba tugevaid mehi võtta, kes tõsta aitavad. 7 ajal keegi ei räägi midagi. Olime juba lootust kaotamas ja lapsi magama panemas kui pool üheksa helistatakse, Teie paak kohe saabub, kus te täpselt olete. Oi siis oli kiire. Mees läks autole vastu ja ajas külamehed kokku, mina kukkusin piparkooke küpsetama, et oleks headele inimestele natuke pärast midagi pihku pista.
Aga edasi vaadake pilte. Autost maha ta saadi, Garaazi uksest sisse ka ja seal uuesti püsti kah.

Tegemised

2010-10-25T19:32:00.002+03:00

Tegemised õmblusmasina taga, kuna Jasperi rühmas lasteaias on enamus nukke paljad või ainult ühe kostüümiga. Ja siis ma mõtlesin, et elan end natuke välja ;)

Meie pere suvine fotosessioon

2010-10-15T09:15:00.007+03:00

õ

L

Kord Krista blogi lugedes sattusin kohale, kus arutati kliendile fotosessiooni meelduvusest. Et kas kliendile meeldib ja kas ta ka pilte teistele näitab. Meie algul ei näidanud :) Vaja ju mõned üllatuspildid ka teha. Aga nüüd siis näitame. Sest see suvine õhtul oli fantastiline ja vahva ja pilte jätkus kauemaks :) Krista retsepti järgi head juustukooki ka.

Aga alguselst ka. Kõitepealt sain Jasperi kenasti magama ja ta puhkas kohe mõnuga. Ikka ju hea fotosessioonile värskena minna. Enne sai veel räägitud, et tuleb tädi ja teeb pilti ja sina teed nagu emme ja tädi paluvad. Siis ei ole pärast muret, et miks mind pildi peal ei ole. Tema oli nõus :) MÕistlik laps, eks :)

Aga kui Krista tuli, siis Jasper mõtles asjad omamoodi ümber. Esmalt istus ta trotsis näoga keset tuba ja hakkas oma raudteed kokku laduma. Vist ehmatas ära suur tüdrukute konsentratsioon kodus :) Krista võttis ju oma linalakad ka kaasa. No ja tegelikult oligi Jassu peaaegu võimatu pildile saada. Kui mulle siis korra tärkas, et Raamatud. Just RAAAMATUD on need mis Jasperi naelutavad. Ja nii ta siis poseeris omas elemendis ja meie kael õieli kaadri taga lugesime raamatut ette. Joosep, kes selleks ajaks oli täpselt poole aastane tegi aga väga kenasti koostööd.

Kuna meil polnud võimalust Kristat koduloomadega üllatada, siis midagi huvitavat pidime ju ikka välja mõtlema. NO ja tegelikult on mootorratas ka meie pere liige ja ilma selleta ei saa kuidagi.

Ja veel. See pilt, kus Tarmo meid kõiki sülle võtab, ei ole trikk, vaid ta tõesti suudab seda :) Meil on tugev issi. Ja sellise pildi saamine on minu päris pikaaegne soov. Krista küsis, kas sülle veel keegi mahuks. Minu plaanide järgi peaks mahtuma küll veel :)

Aga nagu näete on mul väga raske pilte valida. Palju palju jäi veel plaadile, aga siin on meie osa lemmikuid.

Suured tänud sulle Krista. Ja järgmine aasta näeme. Siis vaatame mõne pilvisema või õhtusema ilma, et aeda ja mänguväljakut ka ikka pildistada saaks :)

Ja meie pere kindlasit soovitab pildistamiseks Krista ülesse otsida. Tema juba teab, kuidas ilus pilt tuleb.

sügisene aed

2010-10-10T15:33:00.004+03:00

Kevadel olid selles aias veel mullahunnikud ja olematu aiamaa ning lillepeenar. Sügseks on aiamaalt korjatud esimene saak ning lillepeenar ka multši täis tassitud ning põõsad istutatud. Lisaks on kiviktaimla saanud kena serva ning rodopeenar hakkab ka natuke ilmet võtma. Igatahes on suvi möödunud edukalt. Kuigi vahepeal oli tunne, et olen käru ja labida külge laulatatud lausa. Aga asi tasus end ära. Samas ültes minu truu kaaslane, käru, siiski ülesse ja üks ratas on tal nüüd väga viltu all.

Aga Jass on igal pildil. Ma pidin ainult ütlema, kust järgmisena pildi teen ja tema muudkui lippas.

Seened

2010-09-19T22:11:00.003+03:00

Ega me ju tavaliselt väga palju seeni peale kuuseriisikate ei korja. No võiseene tunneme ka ära, aga täna oli metas nii palju selliseid kännu küljes kasvavaid seeni. no kuidagi ei saanud metsa maha jätta. Äkki nüüd keegi oskab öelda, kas on söödav seen. Pruunikas on, narmastega kübaral ja jalal, jalga pikuti sikutades on kiuline. Krae on ka küljes ja kübara serv on jutiline.

Soeng

2010-09-14T22:29:00.002+03:00

Rahva tungival nõudmisel sai Jasperi uuest soengust pilte tehtud. Jass keerutas ja eputas, ning osadele piltidele jäi osaliselt peale :)

Aga lasteaias oli kasvataja ölenud, et Jasperil on toredad püksid. Jass aga arvas, et ei ole toredad, lahedad on hoopis.

Töötoa põrand

2010-09-14T13:11:00.002+03:00

NO kui sa kodus tööle hakkad, peab ju töökoht ka olemas olema. Selleks hakkasimegi tegema ettevalmistusi. Nimelt sai teise korruse koridor/töötuba endale esimese musta põranda. Nagu näha, on lastel ka vaja kohe töö juures olla. NIi saigi veel pooleli olevale põrandale laotatud vana vaip ning veetud ülesse paar vana lastetooli. ÜHest vanast juhtmepoolist sai laua ning Jasper saigi oma puslesid kokku panna. Joosep aga aitas mõõta ning uudistas ümbrust.

Mina aga veetsin mõningad vabad hetked meie uut söögilauda korrastades. Saime kena ovaalse 8 inimese laua, aga tema jalgade lakk oli väga maha kulunud ning ka lauaplaat on täkseid täis. Seega võtsin välja oma restaureerimise komplekti ning hakkasin vana lakki maha nühkima. 3 jalga valmis, 1 jalg, lauaplaat ning vaheplaat veel jäänud. Siis uus peitsikiht peale ning lakk otsa.

Puud saetud

2010-09-08T12:22:00.001+03:00

Jass aitas kõvasti ning joosep magas õigel ajal.

Minu suvine käsitöö

2010-09-08T12:11:00.004+03:00

Siin mõned utsitasid ja küsisid, et kas käsitööd ka ikka teen. No tegelikult natuke ikka teen. Suvel otsustasin oma kõigile vanadele käterättidele pitsid külge õmmelda. Et siis on natuke värskemad ja ilusamad. Ema küll arvas, et mis sa neist ikka kaunistada, aga see pitsi heegeldamine on autosõidul nii hea ja lihtne. Ei pea mingit suurt rulli kaasa vedama ja valmib kiirelt. Ja eks kui uued rätikud saan , harutan vanade küljest pitsid lahti ja tõstan ümber.

Lisaks heegeldan Hiiumaa põllemustri järgi rulookardinale pitsi alla serva. Pits ise on selline punane, aga nagu ikka, punane ei tule pildil õiget värvi. Ja seda pitsi on vaja veel oma 3 meetrit teha.

Aga kõige suurem suvine töö on siiski toimunud aias. Vahest olen naljatanud, et mind on sel suvel labida ja käru külge laulatatud. Kevad algas mullahunnikute laiali vedamisega ja neid oli kokku 6. See tehtud, valmis kasvuhoone. Siis mänguväljak, Siis vedasin mänguväljaku alla tänava ääres olnud liivahunniku. Siis lükkasin liivahunniku alusesse auku uue mulla. Siis tassisin laiali 10 kuupi multši. Vahepeal on turbpeenar saanud ka natuke turvast ning eelnevalt uuristasin seda veel sügavamaks kah. Järgmiseks suveks jäävad suured peenraservade tegemised. Selleks on vaja ka hunnik killustikku ja parajaid rusika suurusi kive. Nende nappus hakkab küll vist kummitama varsti.

põrandad ja radikad

2010-08-23T10:06:00.002+03:00

Käisid mehed, tegid päev otsa tööd ja saidki radikad seina. Nüüd on igas toas üks värvitud sein, mille küljes ripuvad radikad. Aga meie hakkasime põrandaid tegema. Et kuna radikate jaoks sai juba põrandad puhtaks tehtud ja soga peal pole, siis on hea õige põrand ka kohe ära teha, enne kui sinna peale jälle vajalike ehitusmaterjale ning muud kraami tõstma hakata. Pildil Tarmo meisterdab koridori põrandat. Ja on näha ka erinevates tubades olevad radikad. Kavalad mehed panid radikad koos kotiga seina. SIis saab rahuliku südamega kõike plätserdada ja radikad jäävad puhtaks.

Ja nagu näete on osa kipsplaati ka seinas. Nüd on trepist üles tulles teine korrus hoopis väiksem. Mis siis, et ainult kaks plaati praegu selles seinas on ja aintul Jasperi toa üks sein plaadiga kaetud.

Ettevalmistused radikate seina panekuks

2010-08-23T09:50:00.002+03:00

ainult, et pildid on nii suured ja kui suuremaks klõpsata, näeb tervet pilti. Ma ei oska vist netist linkida.

The Raamat

2010-08-06T09:15:00.004+03:00

KIHNU ROOSI KÄSITÖÖKOGU. MINU AJALUGU. Seda raamatut käisin mitu korda poes vaatamas, aga ikka tuli ostule midagi ette. Siis aga rääkis Kuduvkoeraomanik, et mõnes poes juba otsas. Kiikasin Apollosse ja oligi otas, aga Rahva Raamat näitas veel täitsa raamatut. Suunasin siis mehe sujuvalt poodi. Tema saab ju linnas mootorrattaga paremini parkida. Vihma kallas ja mees läks. Hea mees on. Aga Pärnu mnt poes raamatut polnud. Kiire helistamine Varrakusse ja selgus, et nende Rävala poes veel on. MEes veel mööda vihmaseid Tallinna tänavaid solgutades sain oma raamatu kätte. Aga väärt raamat on ja väärt mees ka, kes sellise asja viitsis ette võtta. Õhtul lugesin kohe jutiga osa läbi. Oi kui hea.

meie ehitame

2010-07-27T11:43:00.005+03:00

suure soojaga hakkasime meie ka ehitama jälle.

Hakkasime teist korrust tegema. Esmalt rõdule teine kiht katet ja siis suure hooga edasi. Radikad on olemas, keskkütte süsteemi hakatakse varsti paigaldama. Torud tuleb panna ja selle pärast tuleb esmalt seinad valmist teha. No ja siis oligi Jass abiks igal pool. Ikkagi tema tuba ju tehakse. Kõigepealt rullis hooga seina tolmutõket. Siis aitas vanaisal seina pahteldada. vanaisa oli lausa kohati hädas, et pahtel saab otsa äkki. Aga alati on teretulnud nõuanded ja sooviutsed keskkütte katla asjus. praegu planeerime Kalvist.
Ja vennas tegi rõdule laudist.
NIng lastekaitse peaks nüüd silmad kuhugi mujale pöörama. Sest eelviimast pilti nähes võite juba arvata, et ega ka Joosep pole vennast nõrgem ning ehitab sama moodi. Tema küll tutvub pigem saepuruga põrandal. Üks õhtul oli Joosepil ja issil kõva vaidlus teemal, kas saepuru sobib panna pigem suhu või majale laagide vahele "soojustuseks".

Moos

2010-07-10T00:50:00.002+03:00

Me teeme praegu moosi. KEll on 00:52. Joosep ärkas ka vist hea lõhna peale ja vaatab kuidas valmib tema elu esimene moos. Jasper magab õndsa und. Tarmo praeb purke ja keerab kaasi, meie paneme moosi purki ja koorime vahtu

Pidulik avamine

2010-07-09T14:46:00.004+03:00

Eile käisime poes ja ostsime siis veel veidi atribuutikat ka ronimispuule. Ühte korralikku ronimisköit oli vaja. Need poe nö ronimis köied on sünteetilisest, libedad ja vaevu sõrme jämedused. SEal ei saa ju ronida. NO ja siis vaatasime, et kuigi algul oli plaan kiiged ise teha, olid nad poes koos nööride ja kinnitustega nii odavad, et ise tegemisel polnud enam mõtet. Joosep sai sünnipäenaks rippumise palli ning katuse õmblesin majale ka.

kui nüüd aus olla, siis peab asjale veel rullikutega lipumast, ronimise sein ja põiki redeli alla meremeeste turva võrk ka tulema. ning mõned lipud ja vimplid ka lisaks. Aga see ei seganud meil asja pidulikult kõigile lasetele avatuks tegemast. Ja siinkohal täname Papat jooniste ning kõiki vanaisasid, onusid ja isasid kes ehitusel abiks olid ning vanaemasid kes lapsi hoidsid, süüa tegid ja aeda rohisid. Jasper on väga rahul ja Marko arvas, et äge :)

Aga et asi ikka aus oleks, lasime esimese ametliku kiikumise teha inseneril ja ehitusmehel. Kaadervärk kägises küll natuke, aga pidas ausalt vastu ja ei kõikunud 180 kg kiikumise tulemusel kuhugi.

Edasi aga näidati lastele veel kuidas köit mööda ülesse ronida ning nemad proovisid ka.

Raamaturiiuli uhkus

2010-07-09T12:20:00.002+03:00

Juhei! ma sain raamatu ja kohe lugema. nende tänapäeva käsitööraamatutega on nii, et neid võib lausa juturaamatu või elulooraamatu pähe müüa. Nii oli ka Aino Praakli Eesti labakindad ilma laande laialiRaamatuga ja eriti ilmekas oli Kihnu Roosi kindakirjad ja Elumõnu Ärma Roosi
Ja siis nüüd veel üks avastus Kihnu Roosi käsitöö Minu ajalugu. Lugemist jätkub kohe kauemaks.

Aga tikandidi on ilusad ja kutsuvad tegema ainult aega oleks vaja. Materjal, millele tikkida on tegelikult ju täitsa olemas ja ainult ootab nõela ning niiti.

meie aiast

2010-07-06T14:07:00.002+03:00

Ma olen alati arvanud, et kui omad maja, peab selle kõrval olema ikka nii palju maad, et vähemalt pudrule värske moosi ja salati kaussi peab saama. Meil on nüüd see kõik olemas ka. Maasikamaa tuleb vaid veidi suuremaks teha ja kasvuhoonet hoolega kasta, siis saab neid häid ja õige maitsega tomateid sealt veel. No ja sibulat võiks ma müüma minna :) Seda on meil palju.

Aga juba teist päeva järjest (vahepeal olime 3 päeva ära) lähen ma hommikupudru keetmise ajal korviga maasikamaale ja korjan sealt värskeid maasikaid pudrule. Mmm see on tõeliselt mõnus ja hea. Ja esimesed päris oma kasvuhoone tomatid said ka valmis.

Mängumaja vol 2

2010-07-02T20:59:00.007+03:00

Mängumaja valmib. Jass keeras suure hurraaga kruve sisse ja vahepeal käis puur ringi ja siis jälle Jass. Täpselt nagu Kutsu ja Onu multikas (walles and gromit) Jassil oli igatahes hasart suur. Päev vahet ja juba saab terve pere natukene redeli otsas turnida ja katsetada. Aga...

Nüüd siis mängumaja juba nii kaugel, et asjast saab aru ka, kus mis ja mis moodi. Redelid saavad paika, liumäe kaldtee on olemas ja Joosepi jaoks tehti lausa käepidemed ka, et ikka mugavam oleks. Viimasena pannakse paika Jasperi rippumise koht ja algul küll tundus, et ei tema ripu kuskil, aga oma rippumise kohal tahtis peale esimest katsetust küll veel paar korda venida. Nüüd on vaja veel mõned katused ja lipud püsti panna ning ongi valmis. Liiva aga kahjuks ümber väljaku panna ei saa, sest kõik naabrid armastavad meil kasse. Tuleb midagi välja mõelda. Ja pildid on kohati viltu ning osa tööetappe puudu, sest mina kantseldasin kas poisse, tegin süüa või hoidsin posti püsti ;)

Mänguplats ja jaanid

2010-06-25T19:15:00.004+03:00

Tegime talgud. Ajasime kõik vanaemad ja vanaisad ja onud ja tädid kokku ning hakkasime poistele mänguplatsi ehitama. Palgid olid eelmine aasta juba valmis tehtud ja redeliaugudki sisse puuritud. Nüüd siis läks püstitamiseks. Papa oli teinud ka vinged joonised ning kõik kukkusid kaevama ning saagima. Jasper kaevas ka. Ja Onu Kalmer, kes meil just oli sõjaväes kuu aega kaevikuid kaevanud kaevad ka. Augud said ausad ja head ning siis läks juba redeli tegemiseks. Nii kui redel püsti sai oli Jass ka platsis. Ta oli isegi natuke varem nii, et vanaisad pidid redelit hoidma igaks juhuks, et poiss alla ei kukuks. Jaaniõhtu tuli aga peale ning valmis ja püsti sai vaid redel. Järgmisel päeval püstitasid issi, vanaisa, emme ja vanaema liumäe ja torin postid. Ning tänaseks on olemas ka redel issile rippumiseks ning augud osaliselt täidetud ja kinni tambitud kah. Aga ehitus käib praegu veel täie hooga ja homseks võiks juba ka liumäge seal asja küljes näha.

In midsomers day we asked our grandmas, grandpas, ouncles and ant to come and help us to build playground to our boys. And this is what we did.

Natuke nokitsemist

2010-06-21T12:42:00.002+03:00

Kuna see sünnipäevalaps ka mu blogi ei vaata, siis panen ülesse ühe lapikoti. Seelikud aga on teisele väikesele sünnipäevalapsele. Lihtsalt suviseks õues jooksmiseks.

These are some birthday presents I made. One is patchwork bag and other two are skitrs to one 6 year old girl.

Päev omale

2010-06-17T12:09:00.003+03:00

Täna on päev mulle. See tähendab, et olen kevadel väga tubli olnud ja kõik 5 mullahunnikut ümber maja laiali lükanud ning aiamaa valmis saanud. Lisaks ka istutusala kahe naabri vahel ning põõsadki seal juba olemas. Tuleks veidi küll juurde panna. Naabrimees, kes igatsugu koormate ja autodega kursis, ütles et ma olen 50 tonni mulda mööda maad laiali tassinud :) Aga selle eest on nüüd muskel ka olemas ja talje püsib endiselt hästi vormis :) Peenrad said ka aiamaale kohe valmis. maasikapeenar ja sibulapeenar ning natuke porgandit. Ning ema saatis mitu kabatsokki ja paar kurigtaime ka. Temal tuleb see ette kasvatamine väga hästi väla. Kasvuhoone on ka valgeks värvitud ning klaasid saavad varsti peale.
Panen siia mõned uued vaated ka aiast. Kusjuures vanu polegi nagu vist kuskilt võtta. Peaks otsima natuke eelmise suve piltide hulgast ja kohe kõrvutava postituse tegema :)
Nüüd siis mõtlen, et mis ma teha tahaks. Kuidagi imelik kohe on, kui ei peagi ilusa ilmaga mulda kärutama minema. No loomulikult vajaksid ka aknad pesemist, aga ma saan veel selle taha pugeda, et mul pole head akna pesemise vahendit. KÕik ajakirjad kirjutavad sellest heast kuivatamise vidinast, aga saada pole seda kuskilt. Kas keegi teab kust saaks?
No ja siis ma avastasin garaaži koristades oma eelmise aasta tulevikuplaanid. Nimelt vana voki, kerilauad ja veimevaka. Tarmo vanematekodust sai ära toodud, kuna mul hakkas neist seal kahju. POle kohta kus hoida kahjuks ja aida alla on niiskus sees. Sügisel käsin ka ju restaureerimist õppimas lausa selle pärast ja nüüd siis laotasin kõik oma vara murule ning pesen puhtaks. Ja täitsa ime, mida lihtne vesi (ok nuuskpiiritusega segatud) nign veidi küürimist asjadega teha võib. Veimevakka hakkan mõni teine päev pesema, kui turvamees ka kõrval on, kuna selle lukk ei tööta hästi ning kui juhtumisi kaas peaks kinni kukkuma ja mina parasjagu sees olema, siis ma enam välja ei saaks.

Rahvusvaheline koos kudumise päev...

2010-06-15T17:58:00.005+03:00

ehk kudujad kapist välja. Istusime siis uhkelt Terje juhtimisel ja Liann lõngade toetusel Tamsaare pargis ja varsti sai meid palju. Tulid pühapäevased Hollandlased, paar Norrakat, ameerikast oli ja loomulikult eestlasi ka. Ja Joosep polnudki kõige noorem. KÕige noorem oli üks kena pisike neiu. Aga meie, nagu suured eputised kunagi jõudsime ka lehte . Aga tõesti, neljas kord kokku saada ja meid oli tõesti palju. Järgmine aasta lausa juubel ju ka. Lõnga vahetada sai ka ja lootus, et kodused varud nüüd vähemaks jäävad oli asjatu. Pigem nad ikka suurenesid. NO ja nüüd peale seda kohtumist ei jää ka mul midagi muud üle ja vastu punnimine ei aita. pidin ka mina end sinna Facebooki kirja panema. NO et ikka oluline kuduinfo minust mööda ei läheks. Aga Tammsaare pargist läksime edasi jälle ikka Loovalasse ning Tiina Meeri juhendatud tundi. Tiina rääkis, et ta praegu üldse käsitööd ei õpeta ja on hoopis kunstiajalooga seotud. Tulnud praegugi eksamilt. Ja nii hoogsalt ta oma õppetunniga alustas. Ise ütles, et polevat tükk aega õpetanud, aga oma raamatu pildi järgi saab asja kenasti ära teha ja pole keeltki vaja osata. Natuke meeldetuletamist ja siis hakati pihta. Kahe lõngaga alustamine ja vitsad. Kuduv koeraomanik ja Kajakas said oma vitsad kätte küll ;) Ei tulnud kohe mitte esimesel korral see õige asi välja. Tuli tähendab välja küll, aga mitte see mida õpetati. Kahjuks pidin ma Joosepiga varem lahkuma, aga nemad kudusid veel päris kaua. Ja siin on mõned eriti lahedad käevõrud ka pildil. Neid nii igapäevaselt ei raatsikski kanda. Eriti seda valgelt. Ja viimasel pildil on valik Tiina Meeri asju. Need olid ka fantastilised ja ilusad.

Kudujad Hollandist

2010-06-13T18:39:00.005+03:00

Toimus workshop hollandlastega. Ütlemata lahe ja uus Twined knitting workshop oli Loovalas. Me võtsime ka osa. Me selles mõttes, et kuna JOosep on veel nii pisike, et söök käib ainult minu kaudu, oli tema ka kaasas. Pidas end kenasti üleval, naeratas kõigile ja magas õiged hetked maha ;) Mina õigetel hetkedel kudusin ja muul ajal lobisesin ning uurisin Loovala. Ja ma tahaks sinna tagasi minna. Nii umbes päevaks või siis sinna elama jäädagi ;) Igatahes oleks see kindlasti üks unistuste töökoht.

Signe kirjutas asjast ilusa, kokkuvõtva ja teemat tutvustava jutu ka. Temalt pätsasin ka enda ja Joosepi pildi.

säästlik leivategu...

2010-06-07T13:27:00.003+03:00

E kuidas ma kolme leiva tegemiseks kõik ahjud küdema panin.

No suvi käes ja mina pole suvel leiba teinud ju. Esiteks ei saa ju astjat panna ahju kõrvale kerkima käärima. PEab lootma, et toas olev 18 kraadi on piisav. Natuke pikemalt käärbi ta küll. NO ja siis küpsetamine. Ma pole ju elades seda leiba teinud elektri ahjus. St ühe korra tegin, aga see ei olnud leib, mis sealt välja tuli. No ja nüüd ju kuidagi imelik, et õues on 26 kraadi sooja ja mina kütan ahju. aga mis teha. Kütsin ahju ja läksin ise samal ajal õue kurke ja suvelilli istutama. Sattusin hoogu ja istutasin 2 h. Selle ajaga olid aga puud ära põlenud ja ahju siiber, mis lahti oli ahju uuesti jahedamaks tõmmanud. Tavapärase 180 kraadi asemel 80. No aga mis teha, leib oli vormis juba ära kerkinud ja ahju vaja panna, muidu vajub uuesti alla. Mees soovitas peenema pilpaga ahi uuesti soojaks kütta. Seda ma siis tegin, aga 15 minutit 80 kraadises ahjus lõdisevad leivad panin elektri ahju nii kauaks. Loodame et tuleb ikka midagi välja. KUigi samas on selle leivaga üks hea asi. NImelt saab kodusest leivast ühe ütlemata hea leivasupi. Ja eriti hea leivasupi saab just nendest veidi viltu läinud leibadest :) Aga eks siis nüüd selgub, kuidas see asi lõpuks välja tuleb. Leiva tõstan ikka pärast tagasi puudega köetud ahju.

--------

Nii, leivad on jälle õiges ahjus ja kuna elektriahi juba soe on pistsin ühe rabarberikoogi kah sinna otsa. Vähemalt on asja eest ;)

Veel ühed püksid

2010-06-01T13:53:00.002+03:00

Ei ole vanaisa vanad :) on hoopis Jasperi uued. Sain tüki linast kardinakangast. Sellist õhukest. Kuna meil on siin tuuline, aga samas päike ikka paistab on riidesse panemine veidi keeruline. TUul nagu jahutaks aga päike samas kõrvetab. Siis aga Jass õues olla ei taha. Temal palav. Aga kuna linane on hea materjal, siis ei raatsinud seda tükikest millekski muuks ka kulutada. Nii sai poja püksid. Kuna aga kangas natuke liiga läpbipaistev on sai natuke ka taskuid ja klappe pükstele. Natuke visisin eelmises postituses olnud ema tehtud pükste pealt ka maha, aga kõik õiged töövõtted tulid meelde alles siis, kui kummi peale hakkasin panema :) Õnneks ei ole need püksid ka mingiks pidulikumaks puhuks ja liivakasti sobivad nad hästi. Liiva ka taskus tuppa tuua ei saa, sest see pudeneb läbi kanga välja ;)

Kõige kallim riideese

2010-06-01T12:18:00.005+03:00

Kui te nüüd arvate, et räägin röögatut hinda maksvatest moevälgatustest, siis eksite. Juttu tuleb hoopis minu ema õmmeldud puuvillastest pükstest. Need on vähemalt 7 aatat vanad, kolimise käigus vahepeal kotis olnud ning nüüd jälle seal välja kolinud. Sain ka aru, miks nad nii kaua kotis olid. Nimelt olid nende õmblused tunduvalt tugevamad kui ümber õmluse olev kangas. Aga algul õmbles ema need püksid mulle koolis käimiseks. Hoolt ja vaeva on nendesse pükstesse palju pandud. Tepingud, taskud, kummid, paelad. Tõeline meistriteos ja kombineerimine, et kõik klapiks. Sellised mõnusad ja hästi istuvad on nad. Saigi nendega mõnda aega koolis patseeritud. Siis hakkasid viledamaks kuluma. Siis jäin Jasperit ootama ja koju. Sel ajal olid nad ka asendamatud. Mõnusad kerged ja paljude taskutega, kuhu kõik vajalik ära panna.
Siis tuli aga kolimine ja kõik riided said suurtesse prügikottidesse. Nüüd on neid kotte vahelduva eduga lahti pakitud. Välja tulid ka need püksid. Tagumiku peal pea olematu kangas ja põlv lõhki. EI old midagi. Õmblusmasin kätte ja parandama. Tagumikule alla tugevduseks paik ning põlv sik-sakiga kinni. Pidasid nad nii vast 2 nädalat vastu, siis hakkas ka teine põlv rebenema ning tagumiku peale tekkis üks kord arvuti ees kügeledes uus auk. Aga ära ei raatsi ikka visata. Vast saab nii, et sääred lühemaks ja tagumikule suurem paik peale. SElle suve käivad äkki ikka veel ära. Muidu aga on praegu põlvede ja säärte koha võimas tuulutus :) Ei ole probleemi ka, et pükstega päevitades mingi rant võiks jääda.

Juheeiiiii! Ema ütles, et pükste lõige ja sama kangast on tal kodus veel olemas. Ma teen endale uued ja tuult pidavamad :) Aga no tõesti on ka head püksid. Nii kaua ja ribadeks pole ma vist ühegi asjaga käinud.

preilile jakk ning müts

2010-05-28T14:59:00.003+03:00

Üks pisike 15 päevane preili tahtis kiirelt välismaale sõitmiseks kampsunit ja mütsi. Ma siis heegeldasin. Müts oli juba varasemast olemas ja kampsun sai siis sama mustriga. Sai vups valmis ja roosad mansetid ning kraeääre ka. Lõpuks veel roosidki rinda, et ikka uhkem oleks. Ja siis oli vaja pildistada. NO ja selga ka ikka proovida, enne kui õigele omanikule üle antakse. Pole mul ju aga kuskilt nii väikest lapsukest võtta, veel vähem tüdrukut. Ei jäänud 6,5 kg ja 63 cm pikkusel Joosepil muud üle, kui tüdrukut vahepeal mängida. Kampsuni varrukad olid talle küll lühikesed ja veidi kõvasti oli ümber ka see jakk, aga pilt sai tehtud ja liikuvus katsetatud. Õnneks sai muid mõõte ja sobivust ühe Joosepi vana jaki pealt vaadata ka. Aga selline kena ja valge ning roosa lisandiga see komplekt lõpuks sai. Pihku pistmiseks kõrvale veel üks pisike nukutirtsuke ka. Sellin, mida siit lehelt leida võib ;)

nukkudele riideid

2010-05-25T22:25:00.004+03:00

Kuna õnneks see väike sugulane ei vaata minu blogi,. saan näidata, mida üks viie aastane varsti omale kingiks saab. Lisaks lego lossile, kus printsess, kuningas ja nõid sees tuli teha neile ka natuke riideid. KUidas siis muidu saab üks korralik printsess ainult ühe kleidiga käia ja nõialgi on vahest vaja kostüümi vahetada. Kuningas sai ka mõned pluusid. Kuna aga need nukud on ülimalt väikesed, siis ei hakandu suuri kangatükke välja tirima. Vanast ajast on mul kodus kaks lukuga patja, mille sisse olen toppinud kõik ulutsääred ja väiksemad kangaribad, mida enam suuremate tööde juures ei kasuta. Nüüd oli hea võtta neile alla 10 cm pikkustele nukkudele riiet sealt. ulutsäärest said pitsid ning satsid ja väikestest ribadest parajad seelikud. Mulle endale meeldib kõige rohkem see kolme roosa satsiga seelik. Aga ega sel punaselgi väga viga pole.
kusjuures ulutsäärtega kangast on väga hea nii pisikesi asju teha, kuna see enam hargnema ei kipu.

suvi

2010-05-20T14:14:00.002+03:00

Selle aasta suvi on siis käes. Räägivad et varsti läheb leebemaks. Meil siin on kavas aga planeerimistööd. Planeerime lillepeenraid ja aiamaad. Külvatud on hernes porgans, Redis, oad. Oma järge ootab kasvuhoone ja ema just ütles et tomatitaimedel on juba mammud küljes. lisaks on vaja hekki planeerida ja puid istutada. Lahke naabrimees käis Tarmo töö ajal kivi veeretamas ja mullahunnikut lükkamas. Mullahunnikud on meil küll pooleks, aga kes seda ei ta võib naabrit küll kahtlustama hakata ;)
Ja piltidel on näha ka kaunis võilille meri, mis meid ümbritseb ja varsti vastikult paljunema hakkab.

Mulla vedu ja maasikad

2010-05-19T17:34:00.003+03:00

Kevad tuli ootamatult ja mina sain ülesande mullahunnikud laiali lükata. Või noh mis ülesande. Ma ise võtsin, kuna ühes kohas vaja teha lillepeenart, teises aiamaad ja tühja need mehed teavad kuidas ja kui palju kuhugi mulda vaja on. Jass käis ainult oma väikese käruga sutsutamas. Vedas lausa pool päeva minuga koos väga tublilt. Nüüd on siis Päevaliiliate peenar olemas ja liiliad ka sees. Ning täna panime 6 x 1,6 m maasikaid ka maha. Oeh, muskel igatahes kasvab. Ja toomingas on viimased paar päeva õitsenud nii, et jälle saab puhtast lõhnast juba kõhu täis.

Õudus kuubis

2010-05-07T15:19:00.001+03:00

Ma ostsin poest kogemata maasikalõhnalise vetsu paberi. See haiseb nagu kõige läägem keemiline pulgakomm ja levitab seda lõhna igale poole. Viska või ära. Ja ma poleks uskunud, et nad sellist asja tegema hakkavad. Miks ei võiks asjad lõhnata nii, nagu nad lõhnavad? Jeerum küll.

Teeme ära

2010-05-03T20:55:00.003+03:00

Meie pere osales ka aktsioonis. Kavas oli koristada oma küla ja korrastada sissesõit. Jass oli kõva tegija ja vedas oksi ning oli eriti uhke oma kleepsu üle mütsil. See on tal siiani mütis peal ja ära võtta ei lubata. Ahned nagu me oleme, saime maha saetud puud endale :)

Nädalavahetus

2010-04-28T20:13:00.001+03:00

Esmalt näitame osasid kapiuksi, mis köögis lõpuks ette said. Asi on juba väga väga ilus.

Ja teine asi on Oti külaseltsi eest oli vaja mängima minna. Tarmo siis käis. Vot nii suurt palli veeretasid nad seal. Jass elas kaasa ka

rahvariided

2010-04-24T15:54:00.004+03:00

Ma olen ju aasta otsa käinud rahvariiete koolitusel. No ja valmimist on takistanud nagu pahal seal mitu asja. Kord olin liistiku ja seeliku tegemiseks liiga rase, siis jälle liiga imetav. Nüüd siis minu riietest valmis seelik. Kohe valmib pluus ning poja särk sai ka valmis. Ja siis peaks valmima veel vöö. Kõik on Jüri valla omad, kuna Kiili vald nii uuekene ning vanasti kuulus ka üldse Jüri alla. Aga see, et ma poja särgi esimesena valmis tegin oli väga hea. Oma tikandite ja piluga särki ma poleks küll raatsinud nii palju harutada, et asjad ikka päris õieti saaksid. Seda särki on aga vähemalt 3 korda õmmeldud ja uuest õmmeldud. Et ikka kaenlaaluse lapp õiges järjekorras külge saada ja kurrutamine korralik oleks.
Seega Nele, kui tahad, võin su lastele ka särgid teha nüüd.

Kuidas ma tööd teen

2010-04-24T15:52:00.002+03:00

Vahest tuleb ju arvutis natuke tööd ka teha. Tõlkida midagi või kodukat teha. Ja siis ma teengi mõned tunnid päevas ning selline koorem seljas :). Võib öelda, et see koorem on päris raske. Kipub pooma ja sülle tahtma. Vahest jääb sinna magamagi.

kummalised kokkusattumused

2010-04-06T13:38:00.004+03:00

Meile on laotud üks ütlemata hea ahi. Selle talve 30 kraadiste külmade korral küttis mis hirmus ja toas oli vahel lausa 25 kraadi sooja. Mille üle sa veel kurdad. Tarmo tahtis veel ahjumeistrile kevadel helistada ja kiita. Aga kahjuks jäime hiljaks.
Mingil kummalisel kombel kukkus koldest laupäeval üks kivi ülalt alla. Tarmo pani selle spets seguliimiga, mis korstna tegemisest üle jäi, tagasi.
Aga õhtlu saime kurva teate. Meie ahjumeister on surnud. Meie ahi oli tema viimane töö. Ta poleks vist sedagi ette võtnud, aga sugulaste värk. Selleks ajaks oli ta 70 saamas juba. Meil olles ja ahju ehitades oli meil mitu korda tunne, et paneks ta nurka istuma ja laseks tal ainult näpuga näidata, sest tundus, et jõudu ei jätku, aga tema tegi. Ja peale savi segamise ei lubanud ta Tarmol midagi muud teha. Kive tassisin mina ette.

Kummaline, et sellised asjad juhtuvad kuidagi jadamisi.

Tegelustekk

2010-03-31T10:27:00.004+03:00

Seda siis ma vahepeal õmmelnud olengi. Jasper sai oma sünni puhul ka teki. Ega siis Joosep kehvem pole. Nende tekkide peal on ju hea katsetada uusi ideid ning võtteid. Seekordne suurem katsetus on siis mängukaar. Täitsa hästi on võimalik teha. Ja nii kolmel pulgal on asi stabiilsem ning ei vaja ühtegi krõpsu ka, et teki küljes kinni olla. Nii saab seda suvalisse kohta tõsta ja ka lihtsalt teki küljest ära ning tekk on kasutatav pärast vaibana lapse voodi ees.
Pilti tehes oli raske Jasperit pildi pealt ära hoida. Suure vaevaga sain paar klõpsu kus ainult Joosep tekil oli. Ja Jasperi suurel nõudmisel sai tekile ka kraana. Tükk aega nuputasin, kuidas kraana enam vähem arusaadavalt pildiks teha. Isegi konks ja nöör on nüüd nö tekist eralid ja mängitavad. Kaheksajala osad jalad ka sikutatavad ning lepatriinu tundlad kõrisevad. Autode rattad ja jänese kõrvad krõbisevad ning jänese pluusitaskusse saab mõne hea asja peita.

Ja kes soovib, võib oma lapsele ka sellist või mõne muu pildiga tekki tellida. võtke ühendust jutupaun[at]hot.ee

Linnud

2010-03-30T13:20:00.003+03:00

Käisime just õues. Ja isehakanud linnuvaatlejana suutsin tuvastada
3 üle lendavat valgetoonekurge
trobikonna tihaseid
käputäie lõokesi
ja veel paar kolm tundmatut häält metas ja põllul.

Kevad murrab täiega sisse. Igaks juhuks varjutasin kiviktaimlas okaspuid ja lume alt välja sulanud rodode ülemised lehed ning kaevasin raske lume alt välja kuuskede alla paindunud oksad ka. Peaks minema kuskilt lumikellukeste sibulaid tooma. Saaks sinna, kus lumi läinud maha panna. Äkki on kohad, mis jäävadki esimesena lume alt välja tulema. Siis on hea iga aasta seal varaseid lilli näha.

Kes millega tegeleb

2010-03-23T14:31:00.003+02:00

Sel ajal kui Joosep magab....
Jasper loeb ja mängib....
Ema aga õmbleb ja õmbleb ja punub vööd

Leib

2010-03-18T12:57:00.005+02:00

Leivast ma polegi tegelikult veel kirjutanud. Ja vitamiinidest ka. Nimelt käime me kõik vaheldumisi leivaastjast kuivanud tainast nokkimas. Ikkagi B vitamiin. Ja kellel sellest veel vähe, siis lisa võetakse rohelise sibula peenralt aknalaualt. Aga jube hea on niimodi käia. Saad kohe sellise hea impulsi sealt.
Aga leiba ma ju teen tegelikult juba pea kaks aastat. Mõlemad juuretised tegin ise. Mõlemad selle pärast, et vahepeal tööle minnes ei saanud seda leiba ikka nii teha ja asi läks pahaks. Aga nüüd enne Joosepi sündi hakkasime jälle. Orgunnisin endale kohe päris leivaastja ka. Enne tegin suures kausis ja seal ei käärinud leib sugugu nii hästi. Nüüd aga toimib kõik väga hästi. Ning eelnevalt küpsetasin leiba nö põrandaleivana ja kapsalehel aga metallist plaadil. See aga kuumenes liialt ning kõrvetas leiva alt ära jättes keskelt tooreks. Nüüd aga on mul head savist küpsetusvormid ning seal on leiva küpsetamine lust. Ja mis mulle selle asja juures kõige rohkem meeldib on see, et meil on oma ahi. Mitte küll leivaahi, aga siiski sütega ja elava tulega. Leivad kerkivad selle kõrval ning head leivalõhna tuleb tuppa pärast veel pikemat aega.
Jätku leiba :)

Kardinad

2010-03-17T11:52:00.005+02:00

Õmblesin kardinaid. Välja tulid sellised. Nüüd peaks neid veel natuke tuunima ning punase tellise värvi lipsud panema krooke kohtadesse. Muidu on väga beezikas kollased. Aga millal ma poodi saan? Tarmo juba soovitas et võta valge pael ja tõmba peitsiga üle. Saab kohe õige värvi.
Aga pildid on tehtud päikesega ja ei tule see värv kenasti välja kahjuks. Proovin pärast uuesti. Nüüd oleks akna alla ühte väikest ümmargust lauakest ja kahte mugavat tugitooli ka vaja. Saaks mõnusa pesa.
Aga Jass veab ultusääri mööda tuba endal sabas. Defineeris selle lumeks ning nüüd veab sellele seebiga triipe. Et siis laps tõmbab lumele triipe. Kõlab väga kahtlaselt eks ;)

Kus mu...

2010-03-17T10:58:00.002+02:00

Püksid on, kus mu traksid on. Üldises plaanis on asi lihtne. Lõika lapid 3 jupiks ja vurista kokku. Aga kes see mäletab enam millisesse kasti sai pakitud väärtuslik lapilõikamise rull ja alus. Aga teha tahaks kangesti midagi :) Ja joonlauad on ka kodust kõik jalga lasknud. Hea et tüki seepi leidsin joone tõmbamiseks.

Ja ta kõnnib lumel

2010-03-16T08:55:00.006+02:00

Ma mäletan oma lapsepõlvest, kui üks talv sain ma täitsa vabalt aias lumel joosta ning mingit lumme vajumist ei olnud. Sel aastal saab Jass ka sama asja teha. ROnis esmalt ettevaatlikult serva pidi lumele ning siis kukkus jooksma. Lasi nagu noor jänes mööda suurt põldu. Ronis seejärel metsas ringi ning uudistas kuuskede alust. Vahepeal ei näinudki, kus ta seal metsas täpselt oli.
Issi viskas aga vapralt 60 m pikkust teed lahti. SEe tee viib nimelt prügikastini. Ja iga kord kui isa prügi välja peab viima, tuleb sealt esmalt lund rookida.
Jassi ärgitusel läks ka issi lõpuks lumele. TEma pani küll laiad suusad alla. Et ikka lumel püsiks, ja ei peaks vööni lumes sumpama. Täitsa õnnestuski. Jõulukuusest järgi jäänud ridva võttis veel suusakepiks ka.
Ja lume paksuse mõõtsid ka ära. Peale mõnda mõnusat päikesepaistelist ilma ja lume kokkku vajumist on meie aiamaal praegu kuusekaikal näidatud paksusega lumekiht.

Jass nõudis selle peale ka endale suuski. Aga need pigem takistasid teda. Peale paari meetrit sõitu tulid need jalast ära ja igavene häda oli ka väikestest küngastest üles sõitmisega. Ja nii nad siis issiga kablutasid mööda metsa ja aeda ringi. Vaatasid, kas kitsekesed on tuulest räsitud pirnipuud näksimas käinud ja kuhu jänes on kalpsanud.
Samal ajal magas aga Joosep õndsat und.
Ja muuseas järgmisel hommikul katsetasid lume pidavust ka kaks kitsekest ning kalpsanud oli ka üks jänes.

laudlinad

2010-03-11T13:01:00.002+02:00

Sain natuke kanga tükke. Selliseid, mille peale oli natuke vinüüli ka pandud ning oleks nagu vakstu moodi. Kuna meie pere ei oska nii süüa, et lauale midagi ei lähe, siis on vaja lauda ikka millegiga katta ja minu meelest on kenam ka, kui laual ikka mingi lina on. Kuna need kangad on kokku õmmeldes suht suurte õmblusvarudega, siis väga lappideks neid ka lõigata ei saanud. Otsustasin siis kõik tükid võimalikult suurena kokku õmmelda. OI te ei kujuta ette kui mitu korda saab 20 lappi erineval viisil ümber tõsta. Selle lillelise puhul avastasin, et tegelikult oleks võibolla veel paremini saanud. Aga no ei saa ju terve õhtu otsa lappe tõsta ja siis veel teise õhtu takka pihta. Õmmelda tahaks ka ikka. Esimesel laudlinal siis abstraktsed mustrid ja ruudud, teisel lillemustrid ning ristkülikud.

lumemeistrid

2010-03-09T14:54:00.004+02:00

Maja ees on suur lume hang. RIsti põiki välisukse ees. Ja kui kevad tuleb, siis peab vist paadiga kodu tulema. Aga me otsustasime selle ära vedada. Võtsime Tarmoga kahemehesae ja saagisime hunniku tükkideks ning hakkasime ära vedama. Jass võttis asja kui suurt mängu ning punnis ja vedas vaat et kõige suurema hooga. Kahju kohe et mõlemad poisid oma 3 aastat vanemad pole. Ma sellises vanuses oleks vist ööseks jäänud õue ja saaginud ning ehitanud. Aga nüüd on ukse ees ikka natuke suurem vaba plats :)

Nõiakaev

2010-03-08T13:16:00.003+02:00

Tunne ja kaitse oma kodumaad võiks olla selle postituse teemaks. Igatahes palun vaadata järgnevat linki Tuhala Nõiakaevu ja selle karstiala kohta ning anda oma hääl selle unikaalse looduse säilitamiseks.

Kirivöö

2010-03-03T09:58:00.002+02:00

Siin siis järgmine vöö kursus, kus osaleme. St mina punun vööd ja Joosep vaatab pealt. Laual näha ka mu isa tehtud väga mugavad vööteljed. Vabadust on nendega ikka tunduvalt rohkem ja pingutamine ei käi ainult oma vöökohta piinates. Aga ütleme siis nii, et esimene vöö on ikka paksult vigu täis ja ega valitud vöögi kergete killast pole. Äärekirjad jooksevad hambas ning ühe külje mustrit tuli veidi õigemasse kohta tõsta, et sellel olevad värvikorrad tõuseksid kudumisel ikka õigel ajal, muidu jäävad nad väga nadilt linaste vahele peitu. Aga siit sai vähemalt ühe tarkusetera: Ise vahelikuga tõusnud lõngad jäävad vööl paremini näha kui korjatud lõngad.

Talv

2010-02-26T15:19:00.004+02:00

Selle aasta talv on tõesti imeline. Kuigi mis kevadel saab ja kas paadi ka ostma peab, ei tea veel keegi. Mina ennustan igatahes mitme päeva pikkust nõiakaevu keemist. Aga meie maja on praegu selline. Erinevad rajad viivad ümber maja kompostikastini. Ja seda rada peab Tarmo peale iga tuisku lahti lükkama. Tuisud on aga tavaliselt ööl enne seda, kui prügikast täis saab. Tee servas on meil aga lumehanged, mis varsti on kõrgemad kui traktor. See mille najal jass istub on igatahes kõrgem kui auto. Aga päevavalguses ja päikesega ... eh

Tarmo käib seda ilu aga katuselt vaatamas :) Nagu näete, on tal ikka julgestusköis ka ümber.

Vastlad

2010-02-26T15:05:00.002+02:00

Tänase talvega oleks häbi mitte vastlaid pidada. No ja ega meiegi papist poisid polnud. Ikka käisime kelgutamas ja õhtul tegime kukleid. Jass muidugi aitas. Eriti kui tainas tahtis kausist plehku panna. Pärast valvas igaks juhuks ahju juures ka, et kuklid jalga ei laseks. Ja taigna näppamine taignakausist on juba traditsioon. Meie teeme seda oma ema juures siiani :)

Võrkvöö

2010-02-10T10:11:00.003+02:00

KUnagi ammu sai end võrkvöö kursusele kirja pandud. Mina unustasin ja kursuse korraldaja ka vist :) Sest kui eelmine reede tuli kiri, et võtke kursusele esmaspäeval kaasa sukavardaid ja lõnga polnud mina asjast midagi kuulnud ja arvegi maksmat. Aga kuna ma olin võtnud eesmärgiks, et sel aastal teen endale selgeks enamuse rahvarõivaste juurde käivate vööde, paelte ja muu tegemise, siis oli loomulikult hea meel, et ikka kursusele pääsesin. Mees lubas vanema lapsega mööda Tallinna lumelinna samal ajal liuelda ja nii me Joosepiga läksimegi. Tema muidugi oli kõige tegijam :) Noh ja nagu selgus, siis minu kaasa võetud Raasiku lõngad on liiga lauge ja lõdva keeruga ning ei kõlba vöö tegemiseks üldse. Esimese 4 reaga oli üks lõng katki. Aga ma siiski ponnistan selle vöö lõpuni. Las seisab mul kodus ja tuletab meelde, mida ei tohiks kasutada :) Iseenesest on aga kahju, et Raasiku lõngad ei sobi ei võrk, kõla ega kirivöö tegemiseks, sest see oleks ju Tallinnale kõige lähem ja päris hea värvivalikuga ketrustöökoda. Peaks neile äkki märku andma või miskit?
Aga vöö tegemine ise on puhas matemaatika. Algoritm on nii kerge, et masina leiutamine selle vöö tegemiseks pole mingi kunst. Eks vaatame, kuidas diagonaalidega vöö tegemisel on :) Seda tudeerime märtsis. Siin aga jupike minu valmivast vööst. Ja lõngast tõesti kahju. Korruta või ise vokil kokku, sest plaan oli teha nendest oma kardinatele hoidmise paelad. Värvid sobiks ideaalselt.

Aga täna tegin umbes 30 cm vööd. Päeval poiste magamise ja õhtul samuti magamise ajast. (enda magamise ajast ka) See punumine tekitab sõltuvust. Jube lahe on:)

Veidi käsitööd

2010-02-10T10:05:00.002+02:00

Seda võiks vist lausa traditsiooniks lugeda, et siis kui mul laps sünnib, tahab keegi tegelustekki oma lapsele. Ma küll ähvardasin, et alla kahe nädala ma asja kindlasti valmis ei saa, aga näe sooviti tekki ikka. Ja nii ma siis õmblesin. Materjali ju kodus leidub ja ongi hea kui vähemaks saab :) Joosep tegi ka koostööd ja magas iga päev 2 h nii, et ma sain ikka õmmelda ja nokitseda. No ja kui lõpuks endal juba teki pidevast tegemistest tüdimus peale tuli, tuli teha lõpuspurt. Selleks tuil Joosep, kes sellel päeval issiga ei leppinud kõhu peale magama ja teppimiseks ettevalmistusi teha. Ja miskipärast meenub mulle, et Jasper on sama moodi mul kõhu peal rippunud kui ma õmblesin. Aga valmis ta sai ja tulemus on selline :) Loodame et omanik ka rahul on.

Talv

2010-02-06T20:11:00.001+02:00

ood salatile

2010-01-25T18:03:00.002+02:00

Kohe näha, et kevad hakkab saabuma. Nimelt juba teist aastat on mul jaanuaris aknalauale vaja panna kasvama sibulad ning oodata esimesi võrseid, et neid siis naudinguga ampsata. Ja nii kuni aiast saadavate sibulateni välja. Aga sel aastal on vitamiini vajadus veel suurem. Ja nii lasingi Tagurpidi lavkast Tarmo tööle tuua 5 kg porgandeid, kaalikat, eesti õunu ja muud head puhast eestimaist kraami. Ja sama päeva õhtul keerasin ma kokku ühe hea toore salati. Ainult õliga oli keeruline. Nimelt külmpress oliivõli on ikka paganama kibe. vähemalt see mille meie ostsime. Peab vist ikka päevalille õli juurde naasma. Igatahes, MMM küll see maitses hea. Jass keksis kõrval ja tahtis porgandit. Nüüd ta isegi eelistab toorele kartulile porgandit. Ja õunad on ka ime head.- jass on juba paar päeva nõudnud õuna, aga minu käsi neid väljamaa õunu ei tõuse ostma. Nüüd sai Jass oma õunad ja oli väga õnnelik. Ta vist olekski neist toitunud. Igatahes tänan taevast, et eestimaist kraami ka nö peaaegu koju kätte tuuakse ja ei pea käima mööda külma ja porist turgu, et vajalik kraam kokku tarida.

Igatahes kui lavka ka juustu ja piima müüma hakkaks, poleks poes vaja peaaegu käiagi. Leiba teen niigi kodus, ja kõik ülejäänu saaks siis lavkast. Ok lihaga on ka keeruline. Ja meie pere ilma lihata hakkama ei saa. Veereta ise suuri kive ainult porgandite najal :) Tarmo arvas, et ei tule välja.

koolis

2010-01-25T17:07:00.002+02:00

Ma käin koolis. Kõigepealt rahvarõivaste koolis ja siis veel nö kursustel, mis ka kõik rahvarõivastega seotud. Eelmisel ja sel nädalal on näiteks kõlavöö kursus. Jah, Elsa, sa õpetasid seda ja ma mäletan päris paljut, aga sõba äärde kõlapooga põimimist sa ei rääkinud ning muid lahedaid asju on seal veel. Näiteks toruja kõlavöö tegemine. See on lahe. Lisaks erinevad vööde mustrite kirjutamise võimalused.
Aga nende koolidega on olnud päris keeruline tegelikult. Mitte et see õpetatav oleks kuidagi konti murdev. ei see on paeluv ja huvitav. Pigem see klapitamine. NÄiteks rahvarõivaste kursusel sain ma valmis vaid särgi, kuna seeliku ja liistiku jaoks puudus figuur. Viimase tunni jaoks võtsin kaasa pluusi ja Joosepi :) Noh vähemalt on midagi täitsa valmis saanud. Ja nii käiski Joosep 2 nädala ja 2 päevasena esimest korda koolis. Õnneks kursus jätkub ja ma saan oma taastunud figuurile ka seeliku ja liistiku teha.
No ja et sellest veel vähe oleks, siis jaanuaris algasid rahvarõivaste koolitustel uued kursused. Küll Muhu tikand küll kangakudumine. No ühte ei saanud selle pärast minna, et arvatavasti oleks sel ajal sünnitanud (läks päevaga mööda) ja kangastelgede taha ma lihtsalt ei oleks mahtunud. Aga jaanuari lõpust hakkasid kõlavööde tegemise kursused ja sinna ma juba julgesin minna. Lisaks veel kirivööde kursus, mis algab veebruaris. Ja nii oligi, et rahvariide kursuselt tormasin samal päeval toimuvasse esimesse kõlavöö tundi. Õnneks on hea mees ja auto olemas. Joosep aga oli sama kenasti kaasas. Seega ühe päevaga kaks kooli :) Kahjusk pole sellest pilti, kuidas Joosep korviga mu tooli kõrval magas ja mina kenasti vööd punusin. Nagu vanasti :) Samas kiidan ka oma meest ja vanemat poega, kes kenasti need tunnid sisustasid ehituspoode ja toidupoodi külastades.

külma 31,2 ja mina lähen lolliks

2010-01-25T16:40:00.003+02:00

Külm oli. Ma ei saanud poistega pea nädal õuegi. Vaatad läbi akna seda miljoni dollari vaadet: puud on härmas, lumi aknalauani, päike sirab kut suvel, taevas on helesinine aga külma on nii palju, et väikest last õue ikka ei lükka. Aga vaade on võimas.
See samas ei tähenda, et võimlemist vähem oleks. Suure hirmuga (no nad lubasid ju 36 kraadi ka) köetakse ahju 3 korda päevas. Ok esimene ja viimane ahjutäis jäävad nö lõpuni tuppa, aga vahepealne on mõeldud mujale. Nimelt peab Tarmo juba teist nädalat garaazis privaatseid grillpidusid. Kahjuks küll ilma lihata. Et torud ja muu vajalik kraam garaazis ära ei külmuks tassib ta igal õhtul garaazi ämbritäie ahjust võetud sütt ning paneb suurde grilli. Nii see asjandus seal siis garaazi soendab. Peaks vist talle sünnipäevaks kuskilt vanakraami turult antiikse söepanni või paar muretsema.
Meie aga poistega naudime sellise kütmise tagajärjel majas 24 kraadist sooja. Eile õhtul näitas kraadiklaas toas aga lausa 26 kraadi. Sellist luksust vist kellelgi teisel ei ole praegu :) Lisaks saab ju natuke toas veel lisaks tööd teha ja rabeleda. Nimelt saabusid meie kauaigatsetud köögi töö tasapinnad ja Tarmo monteerib neid. Abiruumis on nüüd jälle kauss, vesi ja kraan. Mina aga veel vist peast rase või mõistuse ära imetanud emana otsustasin et on viimane aeg köögi roosad seinad nende õiget värvi värvida. Ja nii vedas Tarmo kaks päeva köögis veel poolikut mööblit ühest toa otsast teise, et ma saaks redeliga mööda seina ääri käia ja rullida. Joosep pidas end ka korrektselt üleval ja reguleeris täpselt värvimise vahel olevat kuivamise aega. Ette oli nähtud 2 h. Tema magas kenasti värvimise aja ära ja siis kuivamise ajal siputas ringi. Aga nüüd on köök ka kenasti kollane ja ootab neid mürkrohelisi töötasapindu. Selle nädala lõpuks on äkki see ka paigas :) Siis on veel vaid mööblil uksed jäänud.

Siis kui ma veel viimast päeva rase olin

2010-01-12T17:25:00.002+02:00

Vot siis me tegutsesime õues ja Jass muudkui kelgutas. Igatahes liumäe tegemine on sel aastal ülimalt lihtne. Kuhja väike köks labidaga kokku ning oota et sellele pool meetrit lund otsa sajab. Vahepeal peab vaid labidaga tugevamaks patsutama ning teed liumäeni sisse lükkama. Mõnel mehel on lihtsalt veel liiga lühiksed jalad sellise lume koguse jaoks :)

Hang

2010-01-12T17:22:00.002+02:00

Vot sellise hange saime majaette katuselt :) Teisel pool maja on samasugune. Räästast jääb veel natuke puudu.

Udu

2010-01-11T13:49:00.003+02:00

Täna on nii paks udu, et isegi üle tee asuvat elektrikilpi ei näe hästi. Rääkimata 100 m kaugusel olevast naabri majast. See talv on ikka üks ütlemata huvitav. Ja mul on tõeline õnn, et ma ei pea tööl käima, ning seda kõike nautida saan. Tarmost on täitsa kahju kohe. NO ja pildile ei oska mina seda asja püüda.