Maal käisime ja rändrohutirtse mängisime. Auto oli nagu liikuv juurvilja pood. Maast laeni autosse mahtus kartul, tomat, 4 sorti õunu, paprikat, uba ja muud head paremat.
Käru oli kah sabas ja sinna sai mõni sõstrapõõsas, et järgmine aasta juba oma aia mammu saaks võtta.
Aga maal olime väga produktiivsed. Esmalt käis Jass esimest korda elus lammast katsumas ja noh... tegelikult ta ei katsunud vaid kartis natuke.
Aga lammaste juures oli ka nende väike perenaine ja tea jass ei kartnud. Võttis käest kinni ja viis mängima hoopis ilusti.
Siis sõitis Jass koos iss
i ja emmega trakaga ning lõpuks korjas veidike ube ka. Kõige vingem oli muidugi see, et lausa kaks onu oli olemas ja mõlemad lugesid ja mängisid jassuga. Mulle ja Tarmole sobis see ka ning laupäeval lippasime korra seenemetsast ka läbi. Aga noh... KUna me oleme ära hellitatud 3 a tagusest ajast, kus meie seenametsa võis vikatiga minna ja seente vahel võis roomata ning ühe 1m2 lapi pealt korvi täis korjata, siis mina ütlen, et metsas on vähe seeni. Saie küll pea 3 l marineeritud seeni, aga noh. Vähe. Oleks 30 purki saanud, oleks vingem olnud. Ikka nagu päris. Tõele au andes, tuleb küll öelda, et meie pere vaid kuuse riisikaid sööb ja igatsugu kibedamad ja kupatamist vajavad seened võib keegi teine meie järelt ära korjata. Õnneks on meie seenemets enamasti kuuseriisikaid täis.