kolmapäev, märts 14, 2012

Vest


Laps läks lasteaeda pildistama. Muidu oli nagu kõik olemas, aga ainult valge särk tundus kuidagi igav. No ja siis oligi vaja ruttu midagi välja mõelda. Kapi varudest leidsime Jasperiga koos sobiva kanga ja vuristasin siis midagi kokku. Lõike võtsin T-särgi pealt. Jass oli rahul, kuigi nõudis ka nööpe. No aga jõuad sa siis poole öö ajal midagi veel nööbitada.

Kapp



Seekordne suurprojekt mida tutvustada on meie toa kapp. See pidi saama suur, kahe poolega ja sisse ronitav. Et ikka kõik asjad saaks ära panna. Muidugi, kui arvesse võtta seda lõnga ja kanga tagavara, mis mul siin kodus on, siis oleks selliseid kappe veel vähemalt 2 vaja. Aga ma töötan hunnikute vähenemise nimel ja Tarmo lubas ühe kapi veel teha. Esialgse karkassi jaoks oli vaja poest leida sirgeid prusse. Ütleme siis nii et see on meie kaubandusvõrgus päris keerluline. Õnneks sattusime lahke müüja peale kes lubas sorteerida. Prussid, plaadid toodud, hakkas Tarmo õhtuti nokitsema. Poiste oli lõbu laialt, sest nema arvasid, et hakatakse maja ehitama. Joosep siiani arvab nii. ja tema naudib ka läbi kapi jooksmist. Ikka Tarmo poolt sisse ja minu poolt välja. Kapiehitus käis aga nii, et kohe kui tekkis vaba riiul, mina selle mingi kraamiga täitsin. Viimasena said paika stange torud. Siis tuli kipsi kord. See sai suhteliselt kiirelt seina ja Tarmo mõtles vuugid ka nii välja, et mulle jäi väga vähe pahteldamist õnneks. Ja tuligi minu etteaste. Pahtel ja värv. Mehed saatsin selleks ajaks suuskama ning Joosepiga kahekesi siis möllasime ühel nädalavahetusel. NO ja oligi asi nii kaugel, et saaks tapeeti panema hakata. Tahaks ju toa tagasi kolida ja paika panna. Aga igatahes nüüd ma jälle tean, miks ma ja Tarmo ka tapeeti panna väga ei tahtnud. Ütleme siis nii, et Esiteks on tapeetide hinnad müstilised. Teiseks, tuli välja, et me peame oma 1,8 m seina jaoks ostma 2 rulli, kuna ühe rulliga saab panna vaid 1,5 m. Tundus mõtetu raiksamine, osta 1 rull selle pärasdt, et sealt 1 paan lõigata ja see ka veel pooleks teha, aga noh... Igatahes lõikasime oma paanid ära, segasime liimi kokku ja hakkasime liimima. Ütleme siis nii, et esimene paan oli hea näpuharjutus. Esiteks õnnestus mul ühest küljest ära sikutada väike tükike tapeeti. See oleks vist küll liist alla jäänud, aga edasi silusime me tapeedi seinale viltu ning mingid kortsud tulid ka. KUi hakkasime korrigeerimise eesmärgil tapeeti seinast eemale tõmbama, siis eraldus tapeedi pealmine kiht alumisest ja untsus see paan oli. Jumal tänatud, meil oli veel terve rull olemas, kust sai lõigata. Järgmine sai juba parem. Teise panemisel avastasin mina, et nii tumedat tapeeti peak panema siidkinnastega ja välja tõmmatud küüntega, kuna liimi ühenduskohast ära lükates sain küünega tapeedi pealispinnale väikese marrastuse tekitada. Tarmol tuli silumine juba paremini välja, aga ühe kortsu sai ikka voodi taha lükatud. Vist jääb voodi peatsi taha peitu õnneks. Kolmandal paanil ei pannud mina enam rohkem kätt külge, vähemalt esialgu. NO ja siis sai see ka enam vähem seina. Tarmo ütles, et tema rohkem ei pane ja mina mõtlesin, et kui homme seda viimast poolikut paani panema hakata, siis saab kaks päeva järjest vihastada ja see ka mõnus pole. Kell oli 23.30 öösel. Õnneks Tarmo soostus minu arvamusega ja panime selle viimase õnnetu riba ka ära. 00.30 lõpetasime, aga täna hommikul oli tapeet veel seinas ja täitsa kabe nägi välja. Nüüd peab minema otsima õiget värvi pliiatsi, millega mu küünejälgi tapeedil peita.









neljapäev, märts 08, 2012

Kooskäsitöö
















Jõuluaegse kaardimeisterdamise tuules tahtis Jasper veel midagi teha ja raha teenida. No et ikka saaks omale ja vennale suurema Lego osta. Eks me siis pidime koos midagi välja mõtelma no ja kuna tänapäeval ju eriti sõlme siduma ei pea ja kodus hunnik väikesi ribasid kangastest oli, siis otsustasime, et proovime pärgasid teha. Natuke netis tuhlanud, leidsin ka paar toredat ideed. Igatahes sai Jass kuhja paelu ja rõnga ning kukkus siduma. Ma pärast käisin üle ja tihendasin kust vaja ning harutasin väga pusasse läinud sõlmed uuesti lahti, aga muidu sai täitsa kenasti hakkama. Ma pärast veel tegin mõned lilled ka pärjale peale, et oleks atraktiivsem. No ja siis tuli mõte, et võiks ju proovida natuke nõelu ka torkida palli sisse. See oli veel lahedam töö. Seda eriti Joosepi arvates, kes võttis kohe mitu palli ja kõik nõelad endale. Igatahes valmisid Jasperi ja emme koostöös sellised vahvad kevadised pärjad, mida Jass nüüd ühe lahke tädi abiga müüa tahab. Kel mõni pärg silma jäi, siis ming küsige neid ühest kenast pisikesest sisustussalongist Sidruniga tee.

teisipäev, märts 06, 2012

Veel mälestusi



a

Nikerdamist oli aga valmis nad said. Kaks samasuguse motiiviga aga siiski erinevat tekki. Üks Joosepile ja teine ühele teisele armsale poisile, kes oma vanavanaema kahjuks ei mäleta. Joosep nagu naha, keeras end teki sisse pessa ja arvas, et on hea küll magada seal. Kahjuks paistis päike väga sisse kui pilti tegein ja üks tekk üsna tume.
Aga see pärg on Jasperi ja minu ühis looming. Jass arvas, et ta tahaks veel natuke raha teenida, et saaks vennale ja endale suurema LEGO otsta ja sõlmis päris mitu pärga valmis. Ühe panime oma kodu ukse peale ka. Ei pea ju ainult jõulude ajal uksel pärjad rippuma. Võivad ka kevadel, suvel ja sügisel ka. Igatahes, kes tahab, see võib Jassuga ühendust võtta ja endale ka selise pärja tellida 5 euro eest :) Värvid küll erinevad ja mõnele meisterdab ema lilled ka peale.