Pilutamine

Eile alustasin rahvarõivastel krae pilutamist. On see alles üks vinge krae. 90 cm pikk. Pilu on küll ainult krae mõlemas otsas ja ülejäänu tuleb kurrutada. Aga ega seegi hea tegevus ole. Vaja on head valgust ja rahulikku keskkkonda, et saaks lugeda neid lõngu. Ikka 3 nõela alt ja 5 pealt. ja nii kolm rida järjest. Aga katsu sa seda teha, kui keegi samal ajal tahab kangesti voodi peal hüpata ning eriti tore on harrastada pea ees "vettehüppeid" üle sinu jalgade. Aga ei ole midagi, harjutame. Pimeheegledus tuleb juba välja, äkki saab pimekurrutamise ka kuidagi selgeks ja näpud nii tundlikuks, et suudab juba näpuga katsudes üle lugeda mitu niiti vahel jääb.

Väikesed nukud

Jälle nukulainel. Kaugel need jõuludki enam on ja päkapikke on hea varem valmis teha. Need pisikesed on siis 7-8cm pikkused. Ka Maaja Kalle on sarnaseid nukke. Mina kasutan lapse vanu sametisest kangast rõivaid. Ikkagi taaskasutus ning täidisena ikka seda head naabri lammastelt saadud ise käsitsi pestud villa. Silmad, juuksed peenest villalõngast. Riideid eraldi õmblema neile ei pea, aga on veidi suurem nukk, kellele ka rõivaid teha saab.

Kobin

Endise Tallinna elanikuna no ja poliitikast natuke huvi tundva inimesena ikka loen ja uurin mis toimub. Ja see Tallinn aitab programm on mullegi silma jäänud kui üks paras naljanumber. Siin kirjutatakse lasteaia probleemist, aga mulle meeldib selle postituse juures olev foto, mille siia ka lingin. Lisaks meeldis mulle kangesti selle kampaania kahetähenduslik sõnum, mis seisis vast 2 nädalat Pärnu mt kahe sõidusuuna vahel. Linna sõites praalis suur plastmass monstrum, et ABI, aga linnast välja sõites sai asja tõelise olemusena lugeda, et see asi on tegelikult IBA.

No ja nüüd siis see. NO milleks inimesi nii ära kasutatakse. kas nad ise ka teavad, kuhu lähevad ja mille nimel "võitlevad"

Rahvarõivad

Eile oli jälle kursus. Lõikasin liistikut välja. Juhendaja oli kohe hakkamas, et noh võtame mõõtu, aga kui mu vöökohta nägi, siis muutus veidi tõsisemaks. Siin ei saa ju midagi selga proovida :) Aga polnud hullu. Võtsime mõõtu minu vana jaki ja mälus olevate endiste mõõtude ning praeguste mõõtude summa ning jagatisena :) Panime veidi juurde. Vähemaks saab ju alati võtta. Igatahes põnev. Järgmise asjana lõikasin linasest suured kandilised tükid, mida nüüd siis pilutama ja kurrutama pean hakkama. Ma ei mäleta pilutamisest ju midaig peale selle, et niidid tuli kangast välja tõmmata. Aga mis edasi sai. Targad inimesed teavad rääkida, et vanalinnas, ühe poe tagaruumis istub tark õpetaja, aga temani jõudmiseks tuleb läbida poe ruumid ning hüpata üle augu. Peaaegu nagu Viimne reliikivia juba. Aga eks ma pean konsultatsiooni ikka minema. Koduseks ülesandeks on siis nüüd välja lõigata särk ja seda pilutada ning kurrutada. Ja kui ma väga tulbi olen, siis ka Jasperi särgiga sama teha.

Käsitöö ja mürgel

Eile oli meil lahe üritus. Kokku tuli 4 väikeste lastega peret ning kõik emmed õmblesid pisikest nukukest. Lapsed aga, keda oli kokku 8 vanuses 5-0,5 mürgeldasid mööda tuba. Jass võõrustas 3 poissi ühest perest, 2 tüdrukut teisest perest ja ühte poissi ja tüdrukut kolmandast perest. Issid püüdsid siis asja kontrolli all hoida ja peab ütlema, et väga hästi saadi hakkama. Nukud valmisid, lapsed mängisid ja issidel oli kõht täis. Igatahes võib üritust täitsa vabalt korrata ning need kes asjast ilma jäid võivad võtta järeleaitamise tunde ;) Edasijõudnud aga liiguvad järgmiste ja keerukamate projektide juurde.
Muusesas peale 3 h mürgeldamist oli meie suure toa põrand kaetud ühtlaselt mänguasjadega. Aga nende koristamisele kulus vaid pool tundi. Ja ma ei lükanud neid kühvliga diivani alla ;)

Üks valminud nukuke

hoidistamine

Selleks aastaks sai see asi vist läbi. Moose on meil ikka palju. Igaks nädalaks jagub purk või kaks, mahla sai ka. Või noh, mis mahl see on. Pigem juba tarretis. Eile ja üleeile sai purki ka ketsup. Esimest satsi Jasper proovis ja arvas, et emme keetis mürki ;) No oli jah vürtsikas. See-eest teine laar on suht lahja. No ei julgenud panna midagi sinna eriti. Isegi soola sai vist vähe. Igatahes on maja nüüd tühjadest purkidest tühi ning moose saab otsast sööma hakata. Ainuke asi millest kahju on, et seeni ei saa :S Meie metsas lihtsalt pole kuuseriisikaid veel. Või enam. Natuke turult ostetud kukekaid küll panin külma, aga sellest on vähe.

nii vähe on õnneks vaja

No ei saa mitte kekkamata jätta, et Suva uued (või noh mis nii uued enam) sukad on fantastilised. Eile poes aga sain näpuvahele uue punase moonimustriga sukad. Loomulikult ostsin ära. Ja neid on nii hea tunne jalas kanda. Kuidagi mõnusamaks läheb päev kohe, kui tead, et midagi ilusat kannad. Kahju on vaid sellest, et lastele mõeldud sukad väidetavalt 166 sele pikkusele ei sobi. Laste sukkadel on ka ETNO sarjas lahedaid mustreid. Peab ikka ühed 150-160 sukad ära ostma ja proovima. Näiteks nende naiste omadega on see lugu, et parem osta S kui M, sest M võib pärast lotendama jääda.

Rahvarõivad

Õnnestus end sokutada tasuta rahvarõiva valmistamise kursusele. Igavesti äge üritus. Aga nüüd vaja välja mõelda, mille järgi need rahvaõrivad teha. Kas isa sünnikoha, praeguse elukoha või mehe päritolu järgi? Kiili valda kui sellist pole ju tegelikult olemas olnud. Kurna mõis aga käis Jüri kihelkonna alla. Samas võiks ka ju kenad Järvamaa riided teha. Või hoopis Märjamaa. Aga eks täna selgu, kuidas need kaugele maale kolinud abielunaised omale rõivaid tegema peavad :)

Valitud sai Jüri rahvarõivas aga punasema triibumustriga seelikuga. Need on lihtsamad ja töö kõrvalt saab paremini valmis. Suuri tikandeid vist lihtsalt ei jõuaks detsembriks. Tähendab, tikandi jõuaks, aga rõivad ise jääks tegemata. Praeguse komplekti kõrvalt saab aga Jasper ka endale väikese komplekti. Sellel rõival siis särk pilutikandi ja suure kraega, seelik, sukad, tanu, põll ja liistik. No ja samas selline liistiku lõige on mulle alati väga väga meeldinud. Sellel veel seljataga vahvad laiad sabad ka. Pildil on neiu, aga mul tuleb lisaks veel ka põll ning tanu. Teise variandina saaks teha Jüris ka kapotkleidi, aga see oleks juba vist liiga linlik. Ja küll jõuab järgmistel kursustel ka Järva ja Märjamaa rõivaste juurde. Mõlemad tundusid huvitavad. Ja olemas on nii Peetri, Anna kui Märjama rõivad.

Aga rõivaste tegemise kohta öeldi, et teed need mis meeldivad. Tänapäeval pole asi nii range. Samas teine allikas väitis, et asi käib hoopis emal liini pidi. Kolmas allikas väidab aga, et kui soovisid paikkonnas erineda, tegid oma vanad rõivad, kui tahtsid sulanduda, tegid mehe järgi uued. Aga eks see kõik olenes ka ajast, võimalustest ning viitsimisest. Kes see ikka korraliku seeliku nurka viskab ja uut kuduma hakkab. Enne käiakse ikka vana seelik ribadeks ;)

Restaureerimine

Täitsa hirmus kohe. Vanale kohviveskile tuli pahtlilabida, traatharja ja värvieemaldus kemikaaliga läheneda. Aga saasta sai maha ja täitsa uus näeb välja. Ise poleks küll julgenud nii asjale läheneda. Aga nüüd siis tean. Teine hea asi on nuuskpiiritusega asjade pesemine. Kohe nagu uus.

Jälle kooli

Mmm mõnus. Ei möödu vist ühtegi sügist nii, et mina kooli ei läheks. Ok seekordne kool on küll pigem kursus, aga ikkagi. Restaureerimine on üks huvitav asi. Eriti kui kodus vanad vokid, kirstud ja muu säärane ning see vajab kohendamist. Juhendaja on vahva ja tundub, et õppida saab palju. Ning septembri lõpuks peab asi tehtud saama. Mul on valida, kas hakata vana singeri pealt värvi maha kraapima või võtta vana vokk ning seda uuesit korda tegema hakata. Aga võibolla olen tubli ja saan mõlemaga hakkama. Samas peab vaatama ka, et mingi vängema kemikaaliga kokku ei puutuks, sest mine tea kuidas see nublule mõjuda võib. Kuigi juhendaja ütels, et tema jõudis ka restaureerimiseni just rasedana :)