Eile saime kokku panna ka lapse voodi. Kiitus vanavanematele ja onule, kes selle vana voodi ilusti korda tegid ja valgeks värvisid. See on minu enda 27 a vana voodi. Aga see voodi tõi meid sammukese jälle lähemale teadmsele, et varsti varsti on meid juba 3. Vaene mees oli vist vahepeal täitsa pabinas. Ja ega ma isegi väga kindel pole mis pärast saab :) Tarmo küsis, et mis me temaga pärast teeme, kui ta sündinud on :) Hea küsimus ju tegelikult. Üldises plaanis algul me natuke toetame teda söömise, joomise ja muu olemisega. Aga siis vaatame mida tema meile õpetada tahab ja lihtsalt vaatame, kuidas temast üks vahva isiksus kasvab, püüdes teda võimalikult vähe mõjutada ja suunata sinna kuhu meie tahame, et ta läheks. Igaühest peaks kasvama see, kes tema olla tahab, mitte see mida teised nõuavad ümberringi. Ja siiani pole Tõru meile ka märku andnud, mis ta tahaks. Kas eelistab tsikli kiivrit või klaverit :)
Ja tegelikult on täna tähtis päev ka. 7 aastat tagasi nägin ma esimest korda seda suurt ja punast sulejopet ühe vanema audi esiistmel. Jope omanikul polnud küll nii pikka patsi kui praegu :) aga midagi temas võlus mind. Kursavenna sünnipäev oli tore aga väga teisejärguline ;) Ja üldse, mida arvata mehest, kes võtab sünnipäevale, mis kestab öö otsa kaasa oma koduse tekikotiga teki, et autos hea magada oleks.
We put up babys bed. And this brought us more close to understanding that soon we will be family of 3. My husband asked serious question - what we actually will do when baby is born? Hm lets see. first just basic needs, but afterwards we just have to see what child wants. We can't force he/her to do things we want but just broad babys opportunityes.
And today is our 7th aniversary. 7 years ago I met with my future husband.
Oeh
3 päeva tagasi