nii tuli meile alpiaed

Kiviktaimlat olen ma endale juba tükk aega tahtnud. No ja eile ta siis tuli. Arenduses veeti kivihunnikut laiali ja mina kohe kõpsti kõrval, et kas saaks koorma väikseid kive. neid mida saaks peenra piirdeks panna. Oli see ju selline mulla sõelumisest järgi jäänud parajate munakate kuhi. Küsiti et kui suuri tahate. Ise viitasid parajatele mürakatele. No ega ma ära ei öelnud ka. Neil oli käsk hunnik laiali vedada ja tegelikult polnud seda jama eriti kuhugi panna kah väidetavalt.
Ja siis tuligi minu kiviktaimla ühe suure mürtsu ja kolinaga meie õuele. Natuke viltu küll läks, aga mis sa selle suure autoga ikka täppis kallamist teed. Nüüd oleks veel loomaaiast vaja kahte pisikest kitsekest ja siis oleks alpiaed juba peaaegu nagu päris. Igatahes kergelt meenutab juba Slovakkiat ja Rysy tippu ronimist :) AA ja maja taha toodi teine koorem pisemaid kive ka. Ja kui naabrimees läks endale ka hunnikut küsima, siis tema pidi maksma. Heh, kas pikad ripsmed loevad nii palju ;)