ikka pilutab

Eh. Nagu alati, tormasin mina ajast ette ja lõikasin oma rahvarõiva krae ruttu ruttu välja. NO ja siis tuli välja, et seda on vaja nööri mööda lõigata. Nüüd on aga minu krae 10 nööri jagu nihkes. Õnneks on krae 90 cm pikk ning servades oleva pilu jaoks välja tõmmatavad niidid hakkavad ka nihkes olema. Tõmbad 5 cm ühte niiti ja liigud siis vastavalt järgmise niidiga edasi. Ma kohe alguses arvasin, et sellest saab pigem laudlina, kui krae. Aga samas on hea kõik vead seal peal ära ka katsetada. Vähemalt lahenes see olukord. Ma vähemalt loodan, et laheneb. Oma targa peaga ju mõtlesin, et nii saab. Aga mu tark pea on nii mõnigi kord mind alt vedanud.

tänase koerailma puhul käivad kõik meie peres kapist kondentspiima limpsimas. Hea kui on midagi võtta on.

Vennad

Nädalavahetusel seina värvides jäi mõte uitama oma vendade peal. Ja siis ma mõtlesin, et küll mul on vahvad vennad. Ja julged ning hakkajad kah. Näiteks see kõikse noorem. Ise vaevu 23 täis, väikelastega kogemus pea 0 aga ta julges meile appi tulla, kui mina tööle läksin ja 2,5 aastane põnn hoidjat vajas. Toimetada mitu päeva järjest sellisega kahekesi, panna teda magama, sööta ja tegeleda... See on lausa imeline. Ja ta sai sellega uhkelt hakkama. Milline tavaline mees oleks nõus sellise asja ette võtma? Vaevalt neid palju on. Pigem jooksevad nii vanad sellise ettepaneku peale suures kaares teises suunas.

Kaal

Jälgin jälle kaalu. VÕi noh... arst soovib et ma jälgiks. Ja siis saan riielda ka veel, et liiga palju võtad juurde. No kui su kaal enne rasedust on ikkagi 53 kg siis ei ole praeguseks 61ni jõudmine väga suur edasiminek ju. Eriti kui arvestada, et mu normaalkaal enne lapsi oli 57 kg. Aga arbuusi on küll hea süüa :)

Tagadi vanavara laat

Hoolimata tormis ja vihmast seadis meie pere end Tagadi vanamoto ja -vara laadale. No Jass oli suures õhinas, sest seal pidavat olema mootorrattad ja rollerid ja vanaaegsed ATVd ka. Vähemalt tema arvates. MIna selles kahtlesin. Aga võta näpust, eesti osavad mehepojad olid kokku nokitsenud igatsugu põnevaid masinaid. Ja tuult me ka ei kartnud, sest sealt kohapealt oleks kindlasti saanud osta endale mõne raskema triikraua taskusse ;) Laat oli üle ootuste suur ja rahvarohke. Müüjaid oli murdu ja ostjaid kah ning kedagi ei heidutanud eriti vihm. Jass pidas ka vapralt vastu. Igatahes lahkusime laadalt kõik mingi vajaliku esemega. Mina sain ilusad läikivad potid, Tarmo Tuulale vajalikud jubinad ja Jass eriti vajaliku ja nüüdseks talle väga armsa punase vanaegse auto.

Rahvarõivad

Ükspäev lõikasin linasest särke välja. 2 x 2 jupist saab ühe pika naise särgi ja ühe pisema meetrise poisikese särgi välja lõigata küll. Kindlasti peab meeles pidama, et pestes 90 kraadiga linast tõmbas minul see näiteks u 15 cm kokku. (täpsustuseks, et ma pesin ikka oma kanga ka enne välja lõikamist ära). Päris korralik kadu peaks mainima. Aga igatahes eile ma siis pilutasin ja uurisin meeste pükste lõikeid. Poollakaga püksid meetrisele poisile on paras pähkel. Esiteks tuleb ju lõige konstruida ja siis see meeste mõõdust laste mõõtu ümber ka veel teha. ja oma seelikuriiet ootan ka pikkisilmi.

Arhailine rõivas

Eile käisin kursusel. Ja emotsioonid on ülevad. See oli üks ütlemata inspireeriv, põnevust ning uurimisinud süstiv kursus, kus tutvustati eesti muinasaja rõivaid. Loomulikult ei saanud kõrvale jätta ka Soome, Norra, Taani ja Läti rõivaid. Ja mõningaid näidiseid sai lausa näpuga katsuda. Oh milline kaunidus aga ka töö ja vaev. Kuidas ja millal nad vanasti seda küll tegid, ei kujuta mina ette. Öösel ja pimedas peeru valgel ei tee selliseid asju kohe kuidagi mitte. Üks muljetavaldavamaid asju oli see laevaprojekt, mille käigus kooti käsitsi vanale Viikingilaevale purjed. Kokku pea 50 m ja püsttelgedel. Aga võttis see terve aasta. No ja nüüd kujutage ette, et sealt kõrvalt tehti veel igapäevaseid töid, kanseldati lapsed, talitati loomad ja tehti muud käsitööd. Ei kujuta eks :) No ja nüüd jään pikki silmi ka praktilist osa ootama.