Võrkvöö

KUnagi ammu sai end võrkvöö kursusele kirja pandud. Mina unustasin ja kursuse korraldaja ka vist :) Sest kui eelmine reede tuli kiri, et võtke kursusele esmaspäeval kaasa sukavardaid ja lõnga polnud mina asjast midagi kuulnud ja arvegi maksmat. Aga kuna ma olin võtnud eesmärgiks, et sel aastal teen endale selgeks enamuse rahvarõivaste juurde käivate vööde, paelte ja muu tegemise, siis oli loomulikult hea meel, et ikka kursusele pääsesin. Mees lubas vanema lapsega mööda Tallinna lumelinna samal ajal liuelda ja nii me Joosepiga läksimegi. Tema muidugi oli kõige tegijam :) Noh ja nagu selgus, siis minu kaasa võetud Raasiku lõngad on liiga lauge ja lõdva keeruga ning ei kõlba vöö tegemiseks üldse. Esimese 4 reaga oli üks lõng katki. Aga ma siiski ponnistan selle vöö lõpuni. Las seisab mul kodus ja tuletab meelde, mida ei tohiks kasutada :) Iseenesest on aga kahju, et Raasiku lõngad ei sobi ei võrk, kõla ega kirivöö tegemiseks, sest see oleks ju Tallinnale kõige lähem ja päris hea värvivalikuga ketrustöökoda. Peaks neile äkki märku andma või miskit?
Aga vöö tegemine ise on puhas matemaatika. Algoritm on nii kerge, et masina leiutamine selle vöö tegemiseks pole mingi kunst. Eks vaatame, kuidas diagonaalidega vöö tegemisel on :) Seda tudeerime märtsis. Siin aga jupike minu valmivast vööst. Ja lõngast tõesti kahju. Korruta või ise vokil kokku, sest plaan oli teha nendest oma kardinatele hoidmise paelad. Värvid sobiks ideaalselt.

Aga täna tegin umbes 30 cm vööd. Päeval poiste magamise ja õhtul samuti magamise ajast. (enda magamise ajast ka) See punumine tekitab sõltuvust. Jube lahe on:)