Tegelustekk

Seda siis ma vahepeal õmmelnud olengi. Jasper sai oma sünni puhul ka teki. Ega siis Joosep kehvem pole. Nende tekkide peal on ju hea katsetada uusi ideid ning võtteid. Seekordne suurem katsetus on siis mängukaar. Täitsa hästi on võimalik teha. Ja nii kolmel pulgal on asi stabiilsem ning ei vaja ühtegi krõpsu ka, et teki küljes kinni olla. Nii saab seda suvalisse kohta tõsta ja ka lihtsalt teki küljest ära ning tekk on kasutatav pärast vaibana lapse voodi ees.
Pilti tehes oli raske Jasperit pildi pealt ära hoida. Suure vaevaga sain paar klõpsu kus ainult Joosep tekil oli. Ja Jasperi suurel nõudmisel sai tekile ka kraana. Tükk aega nuputasin, kuidas kraana enam vähem arusaadavalt pildiks teha. Isegi konks ja nöör on nüüd nö tekist eralid ja mängitavad. Kaheksajala osad jalad ka sikutatavad ning lepatriinu tundlad kõrisevad. Autode rattad ja jänese kõrvad krõbisevad ning jänese pluusitaskusse saab mõne hea asja peita.

Ja kes soovib, võib oma lapsele ka sellist või mõne muu pildiga tekki tellida. võtke ühendust jutupaun[at]hot.ee

Linnud

Käisime just õues. Ja isehakanud linnuvaatlejana suutsin tuvastada
3 üle lendavat valgetoonekurge
trobikonna tihaseid
käputäie lõokesi
ja veel paar kolm tundmatut häält metas ja põllul.

Kevad murrab täiega sisse. Igaks juhuks varjutasin kiviktaimlas okaspuid ja lume alt välja sulanud rodode ülemised lehed ning kaevasin raske lume alt välja kuuskede alla paindunud oksad ka. Peaks minema kuskilt lumikellukeste sibulaid tooma. Saaks sinna, kus lumi läinud maha panna. Äkki on kohad, mis jäävadki esimesena lume alt välja tulema. Siis on hea iga aasta seal varaseid lilli näha.

Kes millega tegeleb

Sel ajal kui Joosep magab....
Jasper loeb ja mängib....
Ema aga õmbleb ja õmbleb ja punub vööd

Leib

Leivast ma polegi tegelikult veel kirjutanud. Ja vitamiinidest ka. Nimelt käime me kõik vaheldumisi leivaastjast kuivanud tainast nokkimas. Ikkagi B vitamiin. Ja kellel sellest veel vähe, siis lisa võetakse rohelise sibula peenralt aknalaualt. Aga jube hea on niimodi käia. Saad kohe sellise hea impulsi sealt.
Aga leiba ma ju teen tegelikult juba pea kaks aastat. Mõlemad juuretised tegin ise. Mõlemad selle pärast, et vahepeal tööle minnes ei saanud seda leiba ikka nii teha ja asi läks pahaks. Aga nüüd enne Joosepi sündi hakkasime jälle. Orgunnisin endale kohe päris leivaastja ka. Enne tegin suures kausis ja seal ei käärinud leib sugugu nii hästi. Nüüd aga toimib kõik väga hästi. Ning eelnevalt küpsetasin leiba nö põrandaleivana ja kapsalehel aga metallist plaadil. See aga kuumenes liialt ning kõrvetas leiva alt ära jättes keskelt tooreks. Nüüd aga on mul head savist küpsetusvormid ning seal on leiva küpsetamine lust. Ja mis mulle selle asja juures kõige rohkem meeldib on see, et meil on oma ahi. Mitte küll leivaahi, aga siiski sütega ja elava tulega. Leivad kerkivad selle kõrval ning head leivalõhna tuleb tuppa pärast veel pikemat aega.
Jätku leiba :)

Kardinad

Õmblesin kardinaid. Välja tulid sellised. Nüüd peaks neid veel natuke tuunima ning punase tellise värvi lipsud panema krooke kohtadesse. Muidu on väga beezikas kollased. Aga millal ma poodi saan? Tarmo juba soovitas et võta valge pael ja tõmba peitsiga üle. Saab kohe õige värvi.
Aga pildid on tehtud päikesega ja ei tule see värv kenasti välja kahjuks. Proovin pärast uuesti. Nüüd oleks akna alla ühte väikest ümmargust lauakest ja kahte mugavat tugitooli ka vaja. Saaks mõnusa pesa.
Aga Jass veab ultusääri mööda tuba endal sabas. Defineeris selle lumeks ning nüüd veab sellele seebiga triipe. Et siis laps tõmbab lumele triipe. Kõlab väga kahtlaselt eks ;)

Kus mu...

Püksid on, kus mu traksid on. Üldises plaanis on asi lihtne. Lõika lapid 3 jupiks ja vurista kokku. Aga kes see mäletab enam millisesse kasti sai pakitud väärtuslik lapilõikamise rull ja alus. Aga teha tahaks kangesti midagi :) Ja joonlauad on ka kodust kõik jalga lasknud. Hea et tüki seepi leidsin joone tõmbamiseks.

Ja ta kõnnib lumel

Ma mäletan oma lapsepõlvest, kui üks talv sain ma täitsa vabalt aias lumel joosta ning mingit lumme vajumist ei olnud. Sel aastal saab Jass ka sama asja teha. ROnis esmalt ettevaatlikult serva pidi lumele ning siis kukkus jooksma. Lasi nagu noor jänes mööda suurt põldu. Ronis seejärel metsas ringi ning uudistas kuuskede alust. Vahepeal ei näinudki, kus ta seal metsas täpselt oli.
Issi viskas aga vapralt 60 m pikkust teed lahti. SEe tee viib nimelt prügikastini. Ja iga kord kui isa prügi välja peab viima, tuleb sealt esmalt lund rookida.
Jassi ärgitusel läks ka issi lõpuks lumele. TEma pani küll laiad suusad alla. Et ikka lumel püsiks, ja ei peaks vööni lumes sumpama. Täitsa õnnestuski. Jõulukuusest järgi jäänud ridva võttis veel suusakepiks ka.
Ja lume paksuse mõõtsid ka ära. Peale mõnda mõnusat päikesepaistelist ilma ja lume kokkku vajumist on meie aiamaal praegu kuusekaikal näidatud paksusega lumekiht.

Jass nõudis selle peale ka endale suuski. Aga need pigem takistasid teda. Peale paari meetrit sõitu tulid need jalast ära ja igavene häda oli ka väikestest küngastest üles sõitmisega. Ja nii nad siis issiga kablutasid mööda metsa ja aeda ringi. Vaatasid, kas kitsekesed on tuulest räsitud pirnipuud näksimas käinud ja kuhu jänes on kalpsanud.
Samal ajal magas aga Joosep õndsat und.
Ja muuseas järgmisel hommikul katsetasid lume pidavust ka kaks kitsekest ning kalpsanud oli ka üks jänes.

laudlinad

Sain natuke kanga tükke. Selliseid, mille peale oli natuke vinüüli ka pandud ning oleks nagu vakstu moodi. Kuna meie pere ei oska nii süüa, et lauale midagi ei lähe, siis on vaja lauda ikka millegiga katta ja minu meelest on kenam ka, kui laual ikka mingi lina on. Kuna need kangad on kokku õmmeldes suht suurte õmblusvarudega, siis väga lappideks neid ka lõigata ei saanud. Otsustasin siis kõik tükid võimalikult suurena kokku õmmelda. OI te ei kujuta ette kui mitu korda saab 20 lappi erineval viisil ümber tõsta. Selle lillelise puhul avastasin, et tegelikult oleks võibolla veel paremini saanud. Aga no ei saa ju terve õhtu otsa lappe tõsta ja siis veel teise õhtu takka pihta. Õmmelda tahaks ka ikka. Esimesel laudlinal siis abstraktsed mustrid ja ruudud, teisel lillemustrid ning ristkülikud.

lumemeistrid

Maja ees on suur lume hang. RIsti põiki välisukse ees. Ja kui kevad tuleb, siis peab vist paadiga kodu tulema. Aga me otsustasime selle ära vedada. Võtsime Tarmoga kahemehesae ja saagisime hunniku tükkideks ning hakkasime ära vedama. Jass võttis asja kui suurt mängu ning punnis ja vedas vaat et kõige suurema hooga. Kahju kohe et mõlemad poisid oma 3 aastat vanemad pole. Ma sellises vanuses oleks vist ööseks jäänud õue ja saaginud ning ehitanud. Aga nüüd on ukse ees ikka natuke suurem vaba plats :)

Nõiakaev

Tunne ja kaitse oma kodumaad võiks olla selle postituse teemaks. Igatahes palun vaadata järgnevat linki Tuhala Nõiakaevu ja selle karstiala kohta ning anda oma hääl selle unikaalse looduse säilitamiseks.

Kirivöö

Siin siis järgmine vöö kursus, kus osaleme. St mina punun vööd ja Joosep vaatab pealt. Laual näha ka mu isa tehtud väga mugavad vööteljed. Vabadust on nendega ikka tunduvalt rohkem ja pingutamine ei käi ainult oma vöökohta piinates. Aga ütleme siis nii, et esimene vöö on ikka paksult vigu täis ja ega valitud vöögi kergete killast pole. Äärekirjad jooksevad hambas ning ühe külje mustrit tuli veidi õigemasse kohta tõsta, et sellel olevad värvikorrad tõuseksid kudumisel ikka õigel ajal, muidu jäävad nad väga nadilt linaste vahele peitu. Aga siit sai vähemalt ühe tarkusetera: Ise vahelikuga tõusnud lõngad jäävad vööl paremini näha kui korjatud lõngad.