Meile on laotud üks ütlemata hea ahi. Selle talve 30 kraadiste külmade korral küttis mis hirmus ja toas oli vahel lausa 25 kraadi sooja. Mille üle sa veel kurdad. Tarmo tahtis veel ahjumeistrile kevadel helistada ja kiita. Aga kahjuks jäime hiljaks.Mingil kummalisel kombel kukkus koldest laupäeval üks kivi ülalt alla. Tarmo pani selle spets seguliimiga, mis korstna tegemisest üle jäi, tagasi.
Aga õhtlu saime kurva teate. Meie ahjumeister on surnud. Meie ahi oli tema viimane töö. Ta poleks vist sedagi ette võtnud, aga sugulaste värk.
Selleks ajaks oli ta 70 saamas juba. Meil olles ja ahju ehitades oli meil mitu korda tunne, et paneks ta nurka istuma ja laseks tal ainult näpuga näidata, sest tundus, et jõudu ei jätku, aga tema tegi. Ja peale savi segamise ei lubanud ta Tarmol midagi muud teha. Kive tassisin mina ette.Kummaline, et sellised asjad juhtuvad kuidagi jadamisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar