j
Jassil oli lasteaias Pipi päev. Poisid pidid tulema piraadi või hr Nilssonina. No tüdrukud teadagi kuidas. Algul oli mõte täitsa koos, aga kui ikka korralik ettevalmistus ette ära teha ja näiteks Kariibimere piraate vaadata, siis saab ideid kuhjaga. Esmalt pidi loosi minema isa vana valge pluus, aga see oli siiski liiga suur. Õnneks on Jassil ka paar valget olemas. Siis tuli vest. Küsisin, kas sõbra ka õlale paneme. Sõbraks siis kuskilt saadud rebase parkimise jäägid. Sõber läks loosi ja kangesti oleks tahtnud ka sõbra saba kuhugi riputada (moodu värk ju praegu ikkagi) aga polnud kohta enam. Siis tuli vöö. No algul mõtlesime, et teeme kohe vöö, aga piraadifilmis selgus, et neil on vööd natuke teise nurga all. Siis sai üks korralik kuldne vöö tehtud pandlaga. Lõpuks püksid. Natuke edevust ka otsesse. ja siis on ju midagi pähe ka vaja. Kunagi ammu käis meie issi kaabuga, aga kuna mootorrattaga sõites kaabu hästi ei istu, siis jäi see poistele mängida. Nüüd siis võtsime selle ette, tõmbasime kolmest küljest servad ülesse ja sättisime ühe pandla ja tükikese karva ümber serva, ning müts sai ka valmis. NO ja kui ma lasteaiale igaks juhuks ühe vesti veel tegin, siis arvas Jass, et tal on neid vöid ikka rohkem vaja ja varanduse kotti ka. Lõpuks sai auguline vest nööbid ka ette, et paremini hõlmad kinni püsiks. Ja selle peale arvas Joosep, et tema dressipluusil peab ka üks nööp olema küljes. Sai temagi nööbi. Igatahes välja kukkus asi nii, nädal aega enne Pipipäeva käidi kostüümiga mööda kodu ja otsiti varandust kokku ning nüüd käib ka kostüüm tihti selga. Ja Piraadid pidid ka lahedad olema. Kuigi enne filmi vaatamist oli Jass kindel, et tema küll mingi piraat olla ei taha. Nüüd võib lausa vanast riidepuust konkskäe ja papist torust puujala ka teha, kui vähegi vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar