Seekordne suurprojekt mida tutvustada on meie toa kapp. See pidi saama suur, kahe poolega ja sisse ronitav. Et ikka kõik asjad saaks ära panna. Muidugi, kui arvesse võtta seda lõnga ja kanga tagavara, mis mul siin kodus on, siis oleks selliseid kappe veel vähemalt 2 vaja. Aga ma töötan hunnikute vähenemise nimel ja Tarmo lubas ühe kapi veel teha. Esialgse karkassi jaoks oli vaja poest leida sirgeid prusse. Ütleme siis nii et see on meie kaubandusvõrgus päris keerluline. Õnneks sattusime lahke müüja peale kes lubas sorteerida. Prussid, plaadid toodud, hakkas Tarmo õhtuti nokitsema. Poiste oli lõbu laialt, sest nema arvasid, et hakatakse maja ehitama. Joosep siiani arvab nii. ja tema naudib ka läbi kapi jooksmist. Ikka Tarmo poolt sisse ja minu poolt välja. Kapiehitus käis aga nii, et kohe kui tekkis vaba riiul, mina selle mingi kraamiga täitsin. Viimasena said paika stange torud. Siis tuli kipsi kord. See sai suhteliselt kiirelt seina ja Tarmo mõtles vuugid ka nii välja, et mulle jäi väga vähe pahteldamist õnneks. Ja tuligi minu etteaste. Pahtel ja värv. Mehed saatsin selleks ajaks suuskama ning Joosepiga kahekesi siis möllasime ühel nädalavahetusel. NO ja oligi asi nii kaugel, et saaks tapeeti panema hakata. Tahaks ju toa tagasi kolida ja paika panna. Aga igatahes nüüd ma jälle tean, miks ma ja Tarmo ka tapeeti panna väga ei tahtnud. Ütleme siis nii, et Esiteks on tapeetide hinnad müstilised. Teiseks, tuli välja, et me peame oma 1,8 m seina jaoks ostma 2 rulli, kuna ühe rulliga saab panna vaid 1,5 m. Tundus mõtetu raiksamine, osta 1 rull selle pärasdt, et sealt 1 paan lõigata ja see ka veel pooleks teha, aga noh... Igatahes lõikasime oma paanid ära, segasime liimi kokku ja hakkasime liimima. Ütleme siis nii, et esimene paan oli hea näpuharjutus. Esiteks õnnestus mul ühest küljest ära sikutada väike tükike tapeeti. See oleks vist küll liist alla jäänud, aga edasi silusime me tapeedi seinale viltu ning mingid kortsud tulid ka. KUi hakkasime korrigeerimise eesmärgil tapeeti seinast eemale tõmbama, siis eraldus tapeedi pealmine kiht alumisest ja untsus see paan oli. Jumal tänatud, meil oli veel terve rull olemas, kust sai lõigata. Järgmine sai juba parem. Teise panemisel avastasin mina, et nii tumedat tapeeti peak panema siidkinnastega ja välja tõmmatud küüntega, kuna liimi ühenduskohast ära lükates sain küünega tapeedi pealispinnale väikese marrastuse tekitada. Tarmol tuli silumine juba paremini välja, aga ühe kortsu sai ikka voodi taha lükatud. Vist jääb voodi peatsi taha peitu õnneks. Kolmandal paanil ei pannud mina enam rohkem kätt külge, vähemalt esialgu. NO ja siis sai see ka enam vähem seina. Tarmo ütles, et tema rohkem ei pane ja mina mõtlesin, et kui homme seda viimast poolikut paani panema hakata, siis saab kaks päeva järjest vihastada ja see ka mõnus pole. Kell oli 23.30 öösel. Õnneks Tarmo soostus minu arvamusega ja panime selle viimase õnnetu riba ka ära. 00.30 lõpetasime, aga täna hommikul oli tapeet veel seinas ja täitsa kabe nägi välja. Nüüd peab minema otsima õiget värvi pliiatsi, millega mu küünejälgi tapeedil peita.
Näe, jälle aasta vanemaks on saanud me kolhoos!
1 nädal tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar