Häh. Täna küll on see tore päev ja eile jooksid mardida ka. Meieni nad ei jõudnud. Aga täna jõudsid. Parem hilja kui mittekunagi. Aga mind pani nördima see värk hoopis. Minu arust on tore kui lapsed vahest oma julguse proovile panevad ja käivad marti jooksmas. Eriti veel tänapäeva imelike ja kahtlaste täiskasvanute maailmas, aga nii marti joosta on ka jama. Ok olukorra kirjeldus ka:
2 poissi tavalistes koduriietes koputavad uksele. lähen piilun, võtan õunad ja teen ukse lahti. Üks poiss jääb üldse ukse taha peitu ja päheõpitud reana kostab: "Täna on mardipäev. Anna mulle kommi" Soh...ja see on kõik. Palun siis ilusti, et kuule poiss tule ukse tagant välja ma siis ka näen sind. Sellest nad aru ei saanud. Vene poisid.
Ja nüüd siis hala sellest, kuidas meie omal ajal...
Valmistasime ette suure kava, laulude tantsude ja mõistatustega. Tagurpidi kasukas oli ka alati kohustuslikuks kostüümiks. Ja meie kava kestis vähemalt 15 minutit. Niisama komminorimist kohe kindlasti ei olnud. Kahju, kui sellised vahvad eesti tavad kaovad kommertsi ja norimise nahka.
Näe, jälle aasta vanemaks on saanud me kolhoos!
1 nädal tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar