Tänase päeva pauk on see, et auto käigukast ütleb ülesse. Suure häda pärast saab veel sõita, aga on vaja laagrid ära vahetada. Lähim vaba aeg on alles 26 septembril ja siis võetakse auto heal juhul 1 päevaks halval juhul 1 nädalaks ära. Aga mis me vahepeal teeme? Täna valati majal trepp ja teise korruse toetuseks müüri vöö ära. Isegi 2 korruse põrandat toetavad talad keevitas minu isa eile ära. Nüüd lausa tunne, nagu oleks katus pea kohal :) Järgmine nädal, kui hästi läheb teeme juba sarikapeo. Aga mul on vahepeal vaja ringi tormata ja kruve ning naelu osta. Tellinguid käruga tassida ja muid asju orgunnida. Aga noh, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Tegelikult paneb see maja ehitamine igatsugu imelikke mõtteid mõtlema. Et tänapäeval on täitsa müstiline see, et maja saab valmis 3 kuuga. NOh meie oma küll päris valmis ei saa. Seest tahame ise nokitseda ja oma käe järgi kõik teha. Ja kui tublilt kohandub olukorraga meie pisike poja. Ta tundub lausa nautivat seda sebimist, traktoreid, liivahunnikuid ja kogu seda melu. Ja igatsugu jamad teevad sind tõesti tugevamaks ja teadlikumaks.
Aga lootus, et järgmisel suvel kolime sisse ja jäämegi sinna. Oh See tundub praegu nii ulmelise, samas nii käega katsutavana. Tarmo mõtleb juba, kuhu garaazi nurka töölaud ja kuhu tsiklid tulevad, mina planeerin kangastelgede asukohta. Jass aga saaks lihtsalt ja muretult mööda õuet ringi lipata...
Oeh
3 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar