Teatame pidulikult, et meil on nüüd korsten majal. Sellega seoses ronisin ka mina mööda katust ja vehkisin kraanajuhile täiesti mõistetamatuid käemärke. 
Kuigi ma väiksena isa kraada troppimise õpikut autos pidevalt igavuse peletamiseks lugesin. Vot ei mäleta neid pilte enam. 
Märkus: kui sa näitad kraanajuhile pöial püsti et kivi on nüüd paigas, võib ta arvata, et kivi võiks kõrgemale tõsta ;)
Aga Valentin ja Tarmo olid tublid. Kõik 7 kivi said paika 2 tunniga ning nüüd jääb 
veel vaid korstna viimistlemine. 
Nii läheb paika viimane kivi. Ja ma tõesti ei kujuta ette, kuidas need
50 kg kivid sinna katusele muud moodi oleks saanud.
Ja et lapsel ka ikka lõbus oleks, siis tõstsime tema suure katuse ladumise hoos ka natuke kõrgemale. 
Nüüd on ta siis saanud minu kõhus tsikliga sõita ja mägironimist harrastada ning väljas pool ka kõrgustesse tõusta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar