Kui te nüüd arvate, et räägin röögatut hinda maksvatest moevälgatustest, siis eksite. Juttu tuleb hoopis minu ema õmmeldud puuvillastest pükstest. Need on vähemalt 7 aatat vanad, kolimise käigus vahepeal kotis olnud ning nüüd jälle seal välja kolinud. Sain ka aru, miks nad nii kaua kotis olid. Nimelt olid nende õmblused tunduvalt tugevamad kui ümber õmluse olev kangas. Aga algul õmbles ema need püksid mulle koolis käimiseks. Hoolt ja vaeva on nendesse pükstesse palju pandud. Tepingud, taskud, kummid, paelad. Tõeline meistriteos ja kombineerimine, et kõik klapiks. Sellised mõnusad ja hästi istuvad on nad. Saigi nendega mõnda aega koolis patseeritud. Siis hakkasid viledamaks kuluma. Siis jäin Jasperit ootama ja koju. Sel ajal olid nad ka asendamatud. Mõnusad kerged ja paljude taskutega, kuhu kõik vajalik ära panna.
Siis tuli aga kolimine ja kõik riided said suurtesse prügikottidesse. Nüüd on neid kotte vahelduva eduga lahti pakitud. Välja tulid ka need püksid. Tagumiku peal pea olematu kangas ja põlv lõhki. EI old midagi. Õmblusmasin kätte ja parandama. Tagumikule alla tugevduseks paik ning põlv sik-sakiga kinni. Pidasid nad nii vast 2 nädalat vastu, siis hakkas ka teine põlv rebenema ning tagumiku peale tekkis üks kord arvuti ees kügeledes uus auk. Aga ära ei raatsi ikka visata. Vast saab nii, et sääred lühemaks ja tagumikule suurem paik peale. SElle suve käivad äkki ikka veel ära. Muidu aga on praegu põlvede ja säärte koha võimas tuulutus :) Ei ole probleemi ka, et pükstega päevitades mingi rant võiks jääda.
Juheeiiiii! Ema ütles, et pükste lõige ja sama kangast on tal kodus veel olemas. Ma teen endale uued ja tuult pidavamad :) Aga no tõesti on ka head püksid. Nii kaua ja ribadeks pole ma vist ühegi asjaga käinud.
Näe, jälle aasta vanemaks on saanud me kolhoos!
1 nädal tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar