Päev omale

Täna on päev mulle. See tähendab, et olen kevadel väga tubli olnud ja kõik 5 mullahunnikut ümber maja laiali lükanud ning aiamaa valmis saanud. Lisaks ka istutusala kahe naabri vahel ning põõsadki seal juba olemas. Tuleks veidi küll juurde panna. Naabrimees, kes igatsugu koormate ja autodega kursis, ütles et ma olen 50 tonni mulda mööda maad laiali tassinud :) Aga selle eest on nüüd muskel ka olemas ja talje püsib endiselt hästi vormis :) Peenrad said ka aiamaale kohe valmis. maasikapeenar ja sibulapeenar ning natuke porgandit. Ning ema saatis mitu kabatsokki ja paar kurigtaime ka. Temal tuleb see ette kasvatamine väga hästi väla. Kasvuhoone on ka valgeks värvitud ning klaasid saavad varsti peale.
Panen siia mõned uued vaated ka aiast. Kusjuures vanu polegi nagu vist kuskilt võtta. Peaks otsima natuke eelmise suve piltide hulgast ja kohe kõrvutava postituse tegema :)
Nüüd siis mõtlen, et mis ma teha tahaks. Kuidagi imelik kohe on, kui ei peagi ilusa ilmaga mulda kärutama minema. No loomulikult vajaksid ka aknad pesemist, aga ma saan veel selle taha pugeda, et mul pole head akna pesemise vahendit. KÕik ajakirjad kirjutavad sellest heast kuivatamise vidinast, aga saada pole seda kuskilt. Kas keegi teab kust saaks?
No ja siis ma avastasin garaaži koristades oma eelmise aasta tulevikuplaanid. Nimelt vana voki, kerilauad ja veimevaka. Tarmo vanematekodust sai ära toodud, kuna mul hakkas neist seal kahju. POle kohta kus hoida kahjuks ja aida alla on niiskus sees. Sügisel käsin ka ju restaureerimist õppimas lausa selle pärast ja nüüd siis laotasin kõik oma vara murule ning pesen puhtaks. Ja täitsa ime, mida lihtne vesi (ok nuuskpiiritusega segatud) nign veidi küürimist asjadega teha võib. Veimevakka hakkan mõni teine päev pesema, kui turvamees ka kõrval on, kuna selle lukk ei tööta hästi ning kui juhtumisi kaas peaks kinni kukkuma ja mina parasjagu sees olema, siis ma enam välja ei saaks.