Vastukaaluks Elsa kodustatud kassi loole võin ma rääkida kuidas hiired meid ründavad.
Imelik on see, et mina kui maalt pärit inimene arvasin, et hiired suurtes korterelamutes ei ela. See rohkem prussakate pärusmaa ;) aga vot võta näpust. Kui ma ühel õhtul rahulikult põrandal pontso motiive sättisin, jäi mulle kapi silmanurka kapi alumise serva all olev hall kogu. Hirmus pisike teine, nina uudishimulikult minu poole ja saba veel igaks juhuks kapi all. Ja kui ma siis olin oma aeglases ja õhtuselt unises ajus selle signaali ära töödelda... oi kui kiire siis hakkas. Olin kahe suure hüppega diivani peal mehe süles. Ise veel itsitasin et näe jälle suudavad hiired mind ehmatada. Hiir oli aga külmema närviga kui mina. Tatsas kapi alt välja ja hakkas välisukse poole minema stoilise rahuga. Mees siis orgunnis purgi ja püüdis selle hiirekese kinni. Läbi purgi oli mul ka juba julgem hiirt vaadata ja ma viisingi ta õue. Panin veel ilusti põõsa alla rohu sisse, et külm ei oleks tal. Aga õues oli külm ja ega talle vist väga ei meeldinud seal ka ja minust ta sinna väga meelehitlike ja pikki hüppeid tegema jäi.
Aga jah hiiri ju tegelikult kartma ei peaks, aga kui kunagi lapsepõlves oled sa köögi põrandal kogemata rotile peale astunud pimedas (sellele mille ema on õhupüssiga maha lasknud ;) ja mis ootas, et isa ta sealt ära korjaks) siis mina annaks küll inimesele pisiloomade kartuse andeks. Ja tegelikult on nad armsad
6 kommentaari:
iik:(
ma olen miski 3 aastat elanud paneelikas ja pole seal kordagi prussakaid kohanud - küll aga olid meil igal sügisel hiired. ja mingid imelised ja kerged hiired, kes klassikalisse hiirelõksu ei jäänud, vaid me ka püüdsime neid purgi ja papiga.
juba selle meenutamine toob külmavärinad ihule...
kusjuures prussakaid meil ka õnneks pole. Ptui ptui ptui. Aga hiired on jah müstiliselt kerged. Mu mees pani lõksu sellies toeka cm külje pikkusega juustu ja see juust + hiire raskus kah lõksule midagi ei teinud. ja alles 3 katsel kui olime hiirekese vist väga rasva söötnud saime ta kätte. Aga seda ka alles siis kui mees oli juustu nööriga lõksu külge kinni sidunud, sest eelnevad juustud olid väga elegantselt kadunud.
meie siin oleme ka just 4 hiirt kätte saanud.
Mingite imenikerdistega Novaluxist. Olin nende suhtes üliskeptiline, sest konservatiivina usun, et ikka vanad asjad on need mis toimivad. Esimesel ööl ka kohe ei mõiganud, aga nüüd muudkui laksub :(
Need on vist põldhiired kes otsivad endale talvitumiskohta. Toiduks eelistavad kuuldavasti taimseid asju aga üks tuttav püüab edukalt neid koerakrõbinatega. Lõksuna kasutab mingit giljotiinitaolist asja :o
Meie koju siginevad ka igal sügisel põldhiired. Tavaliselt saame kiirelt jagu. Sel aastal läks ka kõik ilusti, kuni nüüd on järgi jäänud nii kaval eksemplar, et meil õnnestub teda ainult hea-paremaga toita. Naabrikasside külastused ei päde ka, kuigi nad õiges kohas hiirvaikselt passida püavad ;) Seame sammud Novaluxi :P
meil juba 6 käes :)
Postita kommentaar