neljapäev, märts 23, 2006

Moe ajalugu - Renessans / Fahion history - Renessance

Moeajaloo konspekt jõudis oma otsaga renessansi juurde. Asi hakkab järjest põnevamaks minema. Õppejõud räägib mõnuga lisaks rõivale ka taustast ja ajaloost. Kahjuks kõike ei jõua kirja panna ja osa lihtsalt ei saagi edasi anda. aga jätkame...

Renessansi hüüdlause - Eesmärk pühitseb abinõu. Rüütlite aeg saab läbi ja ka eetika saab läbi.

15-16 saj Itaalia

Inimene tunneb end juba üksikindiviidina kindlalt ja ei vaja kogukonda enda ümber. Tekib huvi antiigi vastu. Inimene on oluline, eriti kui ta midagi oskab. Kunst pole enam anonüümne. Hakatakse rääkima laste kasvatamisest ning võetakse koduõpetaja, kes õpetab kõigile kõike. Tüdrukud õpivad ratsutamist ja vehklemist ja poisid kokkamist.

Naine peab mehele olema elukaaslane, sõber ja armuke. Katariina Svorsa kirjutab raamatu lõhnade valmistamisest, kus sees kosmeetika ja lõhnavete segamise nippe. Samuti peatükk kuidas kiirelt lahendada ebameeldivaid olukordi. Selles peatükis on õpetusi kuidas teha mürgitatud kindaid, õunu ja muud huvitavat.

1492 avastab Kolumbus Ameerika. Sealt tuuakse kõige muu huvitava hulgas kaasa ka süüfilis. Seetõttu pannakse 16 sajandil kinni kõik avalikud saunad ja pannakse alus nn pesematuse kultuurile.

Naine
Kahvatu jume ei ole hea. Sobiv näovärv segada munaga ja katta sellega nägu. Pärast värvi kuivamist töödelda seda värnitsaga. Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr.
Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja kitsas, suu pisike ja korallpunane, rääkides paistab vaid 4-5 hammast, rüht sirge, paks ei tohi olla, liig peen ka mitte. Et pikkus oleks sobiv kanti puidust kombasid Veneetsias. Esimene versioon kontsakingadest siis.

Itaalias oli palju linnriike ja valitsejateks olid kaupmehed. Seega ka mood oli rikka kaupmehe ja pankuri mood. Rikkus ei ole päritud vaid ise teenitud. Seega riietus peab olema harmooniline ja moodustama terviku. Kärtsud värvid pole enam moes. Materjalid on kallid. Kasutatakse siidi ja sametit. Eriti kallis on must. Siid eriti peen kui läbi tikkida. Eriti ilus ja kallis on kuld või hõbeniidiga tikitult, kus 1 m riiet kaalub 3 kg.

Mehed käisid tol ajal ringi riiete all rõngassärk, kuna kardeti intriige ja pussitamisi.

Taskurätik

Nuuskamist peeti raskeks eksimuseks. Mapa - It.k võetakse kasutusele vana Rooma riigis juba. Julius Cesar oli kroonilise nohuga ja temal vaja. Samuti oli hea Colosseumis rätiga lehvitada. Nähti sind paremini nii. Vahepeal unustati rätik kuid 16 sajandil võeti uuesti kasutusele ja kasutati higi pühkimiseks. Pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad.

Araabiamaades kooti juba 6 sajandil. Itaalias 13 sajand ja mujal 14 sajand. Eestis hakatakse kuduma 15 sajandil.

Noored kannavad seda mis on moes vanemad seda mis on kallis. Mantlid on lopsakad. Noortel meestel lühike pluusi osa. Nüüd on alumisest tuunikast arenenud särk linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Siiani magati öösel samas särgis mis kõige alumine oli. Nüüd kui alumine särk oli peenest pitsist tuli esimest korda kasutusse ööriietus.

Naised kandsid paikkonniti erinevaid riideid. Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleit. Allumine kleit on cott peal tsimaru, mis on külgedelt kokku õmblemata, et tuua esile alumine kleit. Varukad nööriti nii, et alumine särk paistis välja.

Juuksed olid kõige ilusamad, kui nad olid mee karva või mis tahes blondi varjundiga ning soengus paelte ja pärlitega. Naised kasutasid juuset pleegitamiseks spets kübarat Solna, kus keskel oli auk kust juuksed läbi tõmmati ja äärele laotati pleegitamiseks. Aga nägu jäi serva alla varju. Nii äädikaga niisutades ja päiksega pleegitades püüti saada blonde juukseid. Siis üks hea kuid kahjuks poolik retsept juuste blondeerimiseks oli veel sisalikud, mesilsed ja midagi veel kuivatada ja pulbriks. Segada miski ainega ja siis see möga pähe.

Eriti moekas oli naine kel oli pihik ja seelik ning nende juurde sobivaid ära käivaid varukaid mitu paari. Paar mis sobis pihiku paar mis sobis seeliku ja mine tea veel mis sobivusega varukad siis.

Saksa

Mood on demokraatlik. Luther viib läbi reformatsioooni. Kirik viiakse lähemale rahvale. Reformatsioon tehakse jõuga, kirikuvarad, väärismetall ja pildid hävitatakse. Saavad alguse uued usulahud, mis eksisteerivad tänaseni.


Reformatsioon loob olukorra kus läbi rõivastuse paavsti inimesed eristuvad. Suur osa saksa aadlist läheb aga kaasa ideega lihtsusest. Reformatsioon rõivas on saube e. kasukas - paksust mustast villasest materjalist ilma krae ja karusnahast voodriga. Varukas on suur ja pikk. Hea kui saaks käe mitmest august läbi panna. Peale reformatsiooni kasukas rikkalikum ja muutub rikka jõuka inimese riietusesemeks. Rikas oled aga siis kui jaksad süüa osta ja süüa. Mehe don suured ja jõulised.


Võetakse kasutusele väga uudne ja vinge asi. Nimelt pükste esiklapp. Ja kuna see nii kõva sõna on tuuakse seda väga esile. Et kui te siis viiksite pilgu nendel meestel alla poole vööd :)

Palgasõdur saab palga röövitud varast. On hästi kui röövitakse vaenalse maad, aga võivad ka omadelt võtta. Elavad tavaliselt peost-suhu ja seetõttu on neile palju lubatud. Nende ainsaks kaitseks on vateeritud rõivas. Õlal ja põlvedel on nüüd ploomi kujuline lõige. Varukas käib endiselt nööriga kinni ja alussärk paistab alt. Edevamad sõdurid hakkavad oma rõivast ribastama ja augustama. Nii paistab alt vooder ja lisaks veel kaunistuslik kant. Ka neil on vahvad püksilukud :)


Naistemoes allub sellele ribastamisele kõige paremini varukas. All siis särk peal pihik ja seelik. Pihik nööritud ja muutub korsetiks. Seelik sügava voldiga ümber ringi ja kangas dekoratiivsem. Popp on juuksevõrk ja barett sulega. Kasutatakse palju ehteid ja kive. Hästi palju on sõrmuseid.

Riideid peetakse tähtsaks. Ühed saksa isast pojast kaupmehed lasid endast kõigis oma rõivastes teha akvarellid. peale surma sai neid kokku üle 400.

Taskukell on enne reformatsiooni leiutis.

Kommentaare ei ole: