Lapsed ja emad/ babys and mothers

Naljakas see emadus. Kõik nagu korras. Ei iivelda, ei ole väga suurt väsimust ja siis saad kuskilt nohu ning köha ja kohutav paanika lahti kohe. Ja kes mõtles enne, et mina olen rahulik, mõistlik ja mõistusega inimene ja ei pabista tühja tähja pärast. Aga näe ei anna rahu. Kui ikka põnn otsustab juba 15+ nädalal endast märku anda kohatise puksimisega ja siis peale nohu/köha rallit on vaikus majas on paanika platsis. Ja eks siis tulebki jalad selga võtta ja arstile igaks juhuks minna. Õnneks on mul väga vahva ja arusaaja arst dr Nääb. Ja nii ta siis eile näitaski, et põnn täitsa olemas, süda lööb mis kole ja vähemalt 4 sõrme on ühel käel olemas. Vend naeris, et nagu Simpsonid. Kahju vaid, et mees kaasa ei saanud see kord tulla. Aga ma ehmatasin ta selle 4 sõrme jutuga väga ära. Ta nimelt arvas, et rohkem näppe polegi. Aga ju ikka on kuskil peidus :) Ja siis nägi ta pildil veel mingit poiste eritunnust, aga ma naersin, et küljelt tehtud pildil vaevalt sul mingeid tunnuseid näha on. Igatahes istub ta seal ilusti selg vastu seina põlved veidi krõnksus ja on eluga rahul. Ja nüüd toksib jälle vahest mind kergelt.

Ja üldse see lapse kasvamine üks kahtlane tegevus. Kui ta on suutnud nädalaks 16+ kasvada 17 cm pikkuseks siis see teeb praktiliselt 1 cm nädalas. Mõtle kui ise ka nii kasvaks. Kuskilt on meelde jäänud ütlus, et kui laps kasvaks sama kiiresti edasi 1 eluaasta jooksul, kui ta kasvab oma esimestel 3 elukuul, siis oleks ta aastaselt 60 kg raske. Uhh.

I had some worries about the baby last weekend because I got cold and had terrible throat aces. So yesterday I went to se a doctor. And she is really nicea. She showed me in ultrasound that babys hart is still beating like little engine and everyting is OK. I even saw 4 fingers. I thing one is hidden somewhere. And baby is growing. She is 17 cm long now. It is 1 cm for every week almost.