Täna käisin ühe uue projekti algusega seoses kirjastuses. Oh kui mõnus seal oli. maast laeni raamatukuhilad. Osa nurgas virnas, osa laudade peal lookas. kitsad koridorid mida ääristasid kõrged raamaturiiulid. vildakad virnad ja käsikirjade hunnikud toolidel. Kohati võib lausa üle raamatute hüpata. Mulle see meeldis. Sa võid tööl olles raamatukuhila taha peitu pugeda ja vaikselt nohistada seal. Aga mul on niikuinii fetiš. see raamatu oma noh. Heas käsitööraamatust mina naljalt külma kõhuga mööda ei jaluta. Mulle meeldib neid raamatuid omada. Kasvõi pilte vaadata, kui muud ei saa ja ei jõua teha. Ja heietada toredatest aegadest, kui mul on paju aega ja palju head lõnga. Ja veel rohkem aega, et jälle muinasjutte lugeda. Õnneks see viimane tuleb varsti tahes tahtmatutl peale. Jass nõuab üha rohkem raamatute lugemist. Ta küll kahjuks veel neid pika jutuga muinasjutte ei kannata lugeda. Ikka oleks paari pilti ka vahele vaja. Ja no minu käsi ei tõuse lugema raamatut punamütsikesest ja vanaemast kes kappi pandi. Nii roheline looduse kaitsja ma ka ei ole. Ja minu arust jääb sellega selle muinasjutu sõnum hoopis ära. Aga see selleks. Ma juba ootan aega, kui saan oma raamatud jälle riiulile välja laotada. Ja ühe uhke klaasustega raamatukapi tahaks ka muretseda. Sellise ilusa :) Ja kui keegi peaks kunagi tahtma mind millegiga üllatada, siis raamatud on need kõige paremad. ainult enne peaks käima mu riiulis salaja sobramas, et mis mul juba olemas on :)
2 kommentaari:
Seda IKEA kappi mõtled? Eks me kõik unista sellest. ;)
Vist mitte, ma olen Järve selveris ühes poes neid näinud. Veidi vanaaegne ja sia saab suure kirjutuslaua ka juurde mretseda.Seda ikea oma pole näinud.
Postita kommentaar