külma 31,2 ja mina lähen lolliks

Külm oli. Ma ei saanud poistega pea nädal õuegi. Vaatad läbi akna seda miljoni dollari vaadet: puud on härmas, lumi aknalauani, päike sirab kut suvel, taevas on helesinine aga külma on nii palju, et väikest last õue ikka ei lükka. Aga vaade on võimas.
See samas ei tähenda, et võimlemist vähem oleks. Suure hirmuga (no nad lubasid ju 36 kraadi ka) köetakse ahju 3 korda päevas. Ok esimene ja viimane ahjutäis jäävad nö lõpuni tuppa, aga vahepealne on mõeldud mujale. Nimelt peab Tarmo juba teist nädalat garaazis privaatseid grillpidusid. Kahjuks küll ilma lihata. Et torud ja muu vajalik kraam garaazis ära ei külmuks tassib ta igal õhtul garaazi ämbritäie ahjust võetud sütt ning paneb suurde grilli. Nii see asjandus seal siis garaazi soendab. Peaks vist talle sünnipäevaks kuskilt vanakraami turult antiikse söepanni või paar muretsema.
Meie aga poistega naudime sellise kütmise tagajärjel majas 24 kraadist sooja. Eile õhtul näitas kraadiklaas toas aga lausa 26 kraadi. Sellist luksust vist kellelgi teisel ei ole praegu :) Lisaks saab ju natuke toas veel lisaks tööd teha ja rabeleda. Nimelt saabusid meie kauaigatsetud köögi töö tasapinnad ja Tarmo monteerib neid. Abiruumis on nüüd jälle kauss, vesi ja kraan. Mina aga veel vist peast rase või mõistuse ära imetanud emana otsustasin et on viimane aeg köögi roosad seinad nende õiget värvi värvida. Ja nii vedas Tarmo kaks päeva köögis veel poolikut mööblit ühest toa otsast teise, et ma saaks redeliga mööda seina ääri käia ja rullida. Joosep pidas end ka korrektselt üleval ja reguleeris täpselt värvimise vahel olevat kuivamise aega. Ette oli nähtud 2 h. Tema magas kenasti värvimise aja ära ja siis kuivamise ajal siputas ringi. Aga nüüd on köök ka kenasti kollane ja ootab neid mürkrohelisi töötasapindu. Selle nädala lõpuks on äkki see ka paigas :) Siis on veel vaid mööblil uksed jäänud.