Mida aeg edsi lapsega kohtumisele, seda kiiremaks elu läheb. Mul pole vist elu sees nii tihedat graafikut olnud. Iga päev on 2 koolitust või mõni trenn või pean hoopis ise kooli magistri õpetaja praktikat andma minema. Mitte et ma oskaks seda ainet, mida ma andma hakkan, aga kohustus on. No ja siis sajab miskipärast igatsugu huvitavaid pakkumisi ka aknast ja uksest. Huvitav, kas elu ei luba mul päevagi puhata ja ma pole selle jaoks loodud. Loomulikult võiks ju sellest kõigest loobuda ja lihtsalt olla, aga see pole vist päris minu moodi. No ja ei saa ju loobuda. Huvitav peab olema ja väljakutsed peavad olema. Loodan vaid, et saame lapsega kaubale ja selle viimased kuu aega mis dekreedis tõeliselt olla saab, oleme koos ja ta sünnib ikka õigel ajal mitte varem. Temaga ma küll kiirustada ei tahaks. Las olla rahulikult ja häirimatult seal, kus talle kõige parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar