Maasikad ja muru

Täna, kui on ilus päikesepaisteline ilm, otsustasin oma maasikapeenra ette võtta .Võimalik, et ma tegin seda valel päeval, vale kuu seisuga ja üldse valet pidi aga need vuntsid häirisid mind juba, mis maasikatel ees on. NO ei meeldi vuntsid. Meestel kah mitte. Samas on maasika vuntsidest nii palju tolku, et seal on uued maasika taimed küljes . Sai teisi terve topsi täie. No mis teha, tuleb peenra koht leida. Kaevasin sisi ka oma kevadel kiiruga hädaabina maha pandud tulbid ja nartsissid ülesse ning panin päikese kätte kuivama. sellest peenrast sai siis koos vana salati peenraga üks suur ja peenravaip peale ning maasikad kasvama. tulbi sibulad lähevad aga peale mõningast päevitamist maja ette kevadt ootama. Jass oli aga igati sibulaid kaevamas abiks. otsis usse ja peitis neid väikese kühvliga mulla alla.
Ja muru on ka tärkama hakanud. Täitsa idud on püsti. Seega, riisi pole vist ikkagi vaja.

teate seda tunnet...

kui hakkate kolima ja teate, et vot seda asja läheb mul uues kohas kindlasti varsti vaja. Panete asja sellesse kasti, mille te kindlasti avate kõige esimesena ja ... Te ei leia seda asja ka siis, kui kõik kastid olete peaaegu lahti kiskunud ja ümber pööranud. Täielik nuhtlus ma ütlen. Ja mul on neid lõikeid kohe VAJAAAAA. Vanduma võtab

Legod

Käisime eile külas. Ja seal läks kismaks. Ühe väikese lego auto pärast ja siis ühe suure lego kotsi pärast ja pärast veel ühe auto pärast. No ikka on ju vaja seda autot ja klotsi mis teisel käes on. Ja kahjuks ei olnud me ju ka ühtegi oma armast autot kaasa võtnud. VÕi kas see olekski aidanud? Igatahes oli kisa suur ja kisma kõva. Aga seal samas käis ka väike arutelu laste mänguasjade teemal ja tundub, et ma pole ainus, kes legodes vaimustuses on. Selles kirjutas kunagi ka Leevikese ema.
Helen, kusjuues vot siit sa saad vaadata erinevaid lego komplekte, mida eestis saada võib. Ja neid ei ole mitte vähe. Vasakul menüüs on veel terve rodu neid olemas.
Jasperi sugusele nublule näiteks sobivad lego duplod. Tema teeb nendest torne ja topib mehikesi läbi akna ja teeb kuku. Ja lego loomad on ka toredad. nendele saab legomehikese selga istuma panna ja nii ratsutavadki meil vahest sead, lehmad ning krokodill mööda tuba. Ja loomulikult on täielik tegija Lego rong. Sellega mängib nii jass kui issi. Kahjuks ainult on mõned komplektid väga kallid. Emmet näiteks väga vaimustab suur loomaaed ja need eriti sured klotis komplektid. No aga ei raatsi mitte nii surt raha välja käia. Eks siis tule loota, et sünnipäeval saab palju inimest kokku ja emme ning laps saavad sobivad mänguasjad.
kusjuures legodega on veel see hea asi, et nad kutsuvad ka täiskasvanuid mängima ning siis saab lapsega nö kvaliteetaega veeta. Ja noh ära neid ka laps lõhkuda ei jaksa ning neid saab lausa isalt pojale pärandada. VÕi meie puhul onult jassule. Sest näiteks onudest on Jassu vanaema juures ootamas üks suuremat sorti kingakarbitäis klotse. sea küll siis, kui jass vanemaks saab, sest need on väiksemat sorti klotsid

Kinniste akende päev

Müstika. Ok see ei ole, et kui ilma kardnata akna ees põleb lamp, üritavad kõik võimalikud putukad ja mutukad öösel läbi akna klaasi end litsuda. Aga Tarmo andmetel üritas täna üks tuvi läbi meie akna lennata. Ja kui siin ei õnnestunu tagus naabrimehe akende vastu pead. Siis tuias natuke muruplatsil ja lendas edasi. EI tea kas peaks hakkama linnsu söögi maju ülesse panema? Minu külvatud muru ta vist ei leidnud. Tuvi siis. Ja selle riisi külvamise peale ma ikka ka veel mõtlen.

Aa ja siis tekkis kerge paanika, kui nägin, et kured üritavad mingit moodustist õhus tekitada. VIst harjutavad juba rivis lendamist. KUULGE SUVI ON VEEL JU? EKS? Palun???

Täiendus murule

Tänast ilma vaadates, peaks vist muruga koos ka paar peotäit riisi maha külvama. Siis vähemalt üks neist hakkab kasvama.

Muru

Meil on nüüd muru külvatud. KÕik käigu teed ja lillepeenrad said paika ja laenutasime hirmsa mullakobesti ja nüüd on kõik olemas. Tarmo võitles selle härjaga päev otsa ja kobestas mulla ära. mina kraapisin suuremad künkad suurematesse aukudesse kokku ja muru otsa. rulliga ka üle. Ja lillepeenraid märkisime kohe nii nagu raamatus õpetab: liiva ja pulkadega. kusjuures liiv on päris hea. Siis on ikka kohe näha kuidas kuju jooksma hakkab. ei taha ju mingeid tavalisi kandilisi asju vaid ikka sinka vinka jooksvaid. Minu sinka vinka oli väga äkiline. Ja nii oligi, et mina joonistasin esimese raksuga oma jooned maha ja siis tuli tarmo õhtul töölt ja tõmbas kurvid sirgemaks. Lõpuks sai asi väga hea. Mina rahul ja loodetavasti teised ka. Jääb vaid loota, et nii palju veel sooja jätkub et meie muru idaneda ja kasvada jõuab

Jehuuuu!

Meie kuld. Jass jooksis ka kiiruga üle toa kui ma hõiskama hakkasin.

puudu oleks nagu midagi

Inimene käib rahutult ühtest maja otsast teise. Midagi on puudu. Juba tükk aega on midagi puudu. Kui ma oma käsitööasjad kevadel kasti pakkisin lubasin, et enne kui toad tolmuvabad, neid lahti ei võta. Aga nüüd on mingi imelik rahutus sees. Kuskil pole hea olla. Tahaks midagi teha. Aga kõik asjad on kuhugi kadunud. Tahaks kangaid enda ümber laotada ja koos lapsega väikseid armasaid nukukesi õmmelda. Tahaks raamatuid lapata. Tahaks midagi teha. Pole kerge see võõrutuskuur ja ega ma vist võõrdugi ning praegust olekut võiks vist käsitööliseks pohmelliks lugeda. Täitsa võimatu on ju ette kujutada, et sa pole 3 kuud isegi nõela nööbi õmblemiseks kätte võtnud. vot ja nüüd on tulemus käes. Aga me lähme reedel põrandalaage ostma ja ma loodan et vähemalt septembri lõpuks on meil ikka põrand olemas. Vahepeal pean lihtsatl mälu pingutama ja meelde tuletama, kus kastis kõige olulisemad käsitöö asjad on. No ja neid kaste kuhu peale sai käsitöö kirjutatud on ju ainult 1 eks ;) No aga polnud aega kirjeldada kõike kastis leiduvat. Aga täna vedasin juba osa asju ikkagi kotis väla. Nuku kangad on vähemalt olemas.

Ilm

Õues on nii niiske, et kui janu tuleb, piisab vaid keset muru minemisest ja suu lahti tegemisest. Vesi hõljub metsa ja maja vahel ning ei saa aru, kas peaks üles või alla poole liikuma. Palav on ka. Äkki see tõotatud 30 kraadi? Igatahes jube ja mul on ikka rändav nohu ja kurguvalu, mis lööb kõrvataha. Aga õhuniiskus on raudselt 200%, mis siis et absoluutselt ei saja. Teeks sellest hallist rippuvast asjast pilti aga fotokas leidis, et tema enam sellist kohtlemist ei talu. Nimelt viskas Jass ta jälle maha. Ma küll panin ta hästi laua kaugemasse nurka ära, aga läpaka juhe oli fotoka juhtmega kokku saanud ning kui jass ühte sikutas, tuli robinal teine alla. Kurb. Aga ega ma ka ei tahaks töötada kui ma pidevalt obadusi saan.

on hea kook

Inx ka tegi ja kiitis, sügisel teen mina tikritega

Rabarberi Rita

Põhi:

125 g võid
1 dl suhtkrut
2 munarebu
1 dl piima
1,5 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit

Kate:

2 munavalget
1,5 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
1 dl mandlilaaste

Keedis:

0,5 l tükeldatud rabarbereid
0,5 dl vett
0,5 dl suhkrut

Täidis:

2 dl vahukoort
2 dl raberberikeedist
0,5 dl suhkrut
0,5 spl vaniljesuhkrut
1 tl jahvatatud ingverit
0,5 sl sidrunimahla

Või, suhkur ja munarebud vahustada. Lisada piim, jahu ja küpsetuspulber. Määri taigen õhukese kihina ahjuplaadile asetatud küpsetuspaberile. Vahusta munavalged kõvaks vahuks, lisades lõpus tavalise ja vaniljesuhkru. Määri segu taignale ja raputa peale mandlilaastud.
Küpseta 200 * ahjus 12 min.
Lase põhjal jahtuda ja lõika pooleks.
Keeda tükeldatud rabarberid vee ja suhkruga keediseks, tasasel tulel, 20 min. Jahuta.
Valmista täidis.
Vahusta koor, lisa suhkur ja muud maitseained. Sega kokku rabarberikeedisega.
Enne serveerimist määri täidis kahe põhjakihi vahele.

Hulgub

Kellel on hulkuv neer, kellel issias. Mul on hulkuv kurgukipitus. Algas eile õhtul paremast ninasõõrmest, liikus kurku. täna hommikul leidsin ta vasakult kurgust. Nüüd on jälle otsaga pareamas ninasõõrmes. Kaua ta seal hulkuda tahab ei tea. Mina teda ei palunud siia.

Lollil on lühikesed jalad

Kui kontoritooli kõrgemaks tõsta, ulatuvad peale nina ka muud olulised asjad üle laua serva...

See on see, kui mul on selektiivne ja kombineeriv mälu ja tehnikast ei jaga essugi. Tarmo tegi mulle uhke töönurga koos kõrge lauaga, aga kontori tool, millel istun oli kõige madalamas asendis. Ma juba nädal aega kügelen selle peal ja mõteln, et äkki peaks padja tagumiku alla panema, oleks mugavam. Täna tuli välja, et toolil on sihuke kang küljes, et saab tooli ka tõsta. Vaata kui tore ju :)

Tubli poiss

Vot nii tubli poja on mul :)

Mina tõlkisin

Heegeldatud ehted

Vot sellise raamtu tõlkisin kunagi ammu. Nüüd siis jõudis poodi ka. Ma eriline ehtekandja ei ole, seega ei oska väga kommenteerida ka. Oli paar asja, mis mind võlusid. Paar uuemat lähenemist ka. Antakse ülevaade nii heegeldamise kui traadi väänamise materjalidest ning mitme kaasautori abiga on raamatusse seattunud väga mitmepalgelisi ehteid.

Raamatud

Vot milline raamat on olemas. Aga mida meie teeme? miks meie mustreid kirjastava mingid suvalised ameerika tädid? Kas meil puudub tahtmine, kontaktid või mis?

Vot mille all meie elame

Kodu sai südame ja muud loomad

MEil on siin väga vilgas elu. Üks päev kui jass magas, roomas selline koleloom üle meie põranda. Mina loomulikult röögatasin kõigepealt. Hea et vaesele loomal kõrvu pole, muidu oleks ta vist kurdiks jäänud. Ega ma ju tegelikult konni ja muid loomi ei karda. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui nad minu lähedal suvatsevad olla. NO ja siis ma üritasin teda dresseerida ning elegantselt kaikaga paberile ajada, et ta ikka õue lõpuks jõuaks. Õnneks jõudis. Aga õues on meil selline pilt. Vihma sajab ja muruplatsil ajab üksteist taga vähemalt 10 linavästrikku. Lisaks pääsukesed. Igavesti vahva on neid vaadata.

Ja nüüd kõige tähtsam. Kui Jass oli päevastest toimetustest täitsa ära väsinud, otsustasime meie oma kodu südame ellu äratada. Selleks pidi aga tarmo peaaegu ahju ronima, sest ega meie ahi mingi nalja tegemise ahi pole. Ikka korralik ja sooja andev. Esimene tuli koosnes küll 4 pulgast ja 2 paberist, aga tuld jätkus lausa pooleks tunniks ning tõmme oli nii vinge, et leek kohati sama pikk oli, kui pulgad ise. Ja pimedal augustiõhtul on seda tuld täitsa tore vaadata. Ja loodame, et külmal talvel annab see süda meile korralikult sooja.

Korsten

Me saime korstna valmis. KOhe täitsa valmis, nii et tee või tuli alla. Igavene pikk on ka. Ikka üle küla kõige pikem. Uhke värk ühesõnaga. Aga tõstukit oli vaja ja klotsid veeti katusele ja Tarmo laskis nad keti otsas ülalt alla ja vennas võttis neid alt vasu kuni korsten juba katuse peale välja jõudis. Aga laupäeva hommikul me veel kartsime, et kas vihm mitte korstna tegemist ei sega. Aga kui vennas ja ema isa siia tulla otsustasid, sõitsime kiirelt tõstukile järgi. Äkki veab. Laupäev peaks ju ilus olema. Oligi. Vast mõni sagar kerget vihma aga ei midagi sulatavat. öösel kell 11 sai viimane blokk korstna otsa ja auk ümber korstna pandi kilega kinni. TÄna aga ei sadanud, erinevalt ilmaennustusest pea terve päeva ja korstnale sai müts ja auk on kinni ja kõik on täitsa valmis. Hea kohe. Nüüd võib talv tulla. Meil on ahi ja korsten ja küttepuud ka. Ja nüüd ma saan kõik suure toa seinad üle värvida ja natuke köögi lage on ka valmis ja lambid on ka laes ning pea ukse kohalt ei tilgu enam vett krae vahele vaid vuliseb vaikselt mööda toru alla drenaaži. Ühesõnaga väga edukas nädalavahetus oli ja hea et vihm otustas öösel ja alles täna õhtul maha sadada. KUigi natuke oleks võinud veel pidada, sest vaene Tarmo ripub ikka veel õues tõstukis ja lapib ja lapib maja seinas olevaid auke ning muud ehitajate praaki.

Aga jass joonistas ka kõik ülesse.

Värske karutl

EIle korjasie jasperiga oma päris esimese värske kartuli. Seda küll lille peenrast, kuna ma olin kevadel vana kartuli sinna nö väetiseks visanud. Saime terve potitäie, kuna jass korjas ka kõik näpuotsa suurused kartulid ülesse. No ja Kai õhutusel ostsin kukeseeni ka ja tegin seenesousti kõrvale. MMM keele viib alla. Ja täna kõlgutasime Jasperiga metsa ääres pingi peal jalgu ning sõime vaarikaid. Kui esialgu tundus, et metsas vaid 2 pabulast koosnevad vaarikad on, siis tuleb välja, et sügavamal on ka ilusamad ning suuremad. Ja põldmurakad hakkavad ka valmima. Ja herned on meil vist varsti läbi. Aga nii hea on käia oma peenra ja metsamaalt asju korjamas. eriti veel sellise asjaliku tegelasega nagu Jass. hoiab teine ilusti mammu topsi ja torkab vahel mõne mammu mulle ka suhu. Ise muidugi ajab vaarikaid sõna otseses mõttes peoga näost sisse ja on üleni moosinägu.