kolmapäev, august 06, 2008

Raamatud


Vot milline raamat on olemas. Aga mida meie teeme? miks meie mustreid kirjastava mingid suvalised ameerika tädid? Kas meil puudub tahtmine, kontaktid või mis?

5 kommentaari:

egater ütles ...

Ma olen 100% selle küsimusega nõus. Kurb on, et meil on nii andekaid tegijaid ja ometi läheb kogu au üle ookeani raamatukirjutajatele. Eks nendel on oskused ärimaailmas läbi lüüa ( eelmainitud raamatu autor nt lootis L. Reimani raamatu õigusi 5 aastaks endale saada ja autoril poleks sel ajal üldse sõnaõigust olnuD :( ). Ilmselt on meie probleem selles, et kes teevad käsitööd ei taha tegeleda raamatu kokkupanemise ja kirjastamisega...tea, kuidas neid inimesi ärgitada?

KK ütles ...

Ma olen selle üle ka mõelnud aga suvaliseks ameerika tädiks ma teda küll ei nimetaks.
Ärisoonega lihtsalt.

Elsa ütles ...

Aga kui siin tegijaid ei ole.... on ju hea, kui on keegi, kel on piisavalt hakkamist ja piisavalt püsivat huvi meie rahvakunsti vastu? See on kindlasti kordi suurem reklaam kui mõni "Welcome to Estonia"! Nancy Bush'i raamatud mulle tegelikult täitsa meeldivad...

Krista ütles ...

Eestis vist lihtsalt ei elaks selle tööga ära. Aga pitssallide kudumine ju võtab aega (või äkki Bush või Sowerby lasevad teistel kududa?:)) ja muul ajal peaks ka hakkama saama. See raamat kui võõramaalase vaade "eesti asjale" on muidugi põnev. Kasvõi selles osas, et "kaanetüdrukuks" on naine, kes ei vasta üldse eestlase stereotüübile (blond, takud sukkades jne).

Jutupaunik ütles ...

loomulikult on neil kudujad. NIi palju kui mina seda asja tean, siis väga vähesed teevad oma proovitööd ise. Isegi ajakirjades on nii, et mõeldakse muster valmis ja siis keegi koob ja ütleb, kas kuskilt pigistab või peaks kokku võtma.
Aga eesti mõistes on Nanci siiski suvaline tädi. Kahjuks aga meie käsitööselts, see suur ja üleeestiline ei aita ka kuidagi moodi selliste raamatute ilmumisele eesti autorit epoolt kaasa. seda on kuulda olnud nii mõnegi eesti autori käest.