puudu oleks nagu midagi

Inimene käib rahutult ühtest maja otsast teise. Midagi on puudu. Juba tükk aega on midagi puudu. Kui ma oma käsitööasjad kevadel kasti pakkisin lubasin, et enne kui toad tolmuvabad, neid lahti ei võta. Aga nüüd on mingi imelik rahutus sees. Kuskil pole hea olla. Tahaks midagi teha. Aga kõik asjad on kuhugi kadunud. Tahaks kangaid enda ümber laotada ja koos lapsega väikseid armasaid nukukesi õmmelda. Tahaks raamatuid lapata. Tahaks midagi teha. Pole kerge see võõrutuskuur ja ega ma vist võõrdugi ning praegust olekut võiks vist käsitööliseks pohmelliks lugeda. Täitsa võimatu on ju ette kujutada, et sa pole 3 kuud isegi nõela nööbi õmblemiseks kätte võtnud. vot ja nüüd on tulemus käes. Aga me lähme reedel põrandalaage ostma ja ma loodan et vähemalt septembri lõpuks on meil ikka põrand olemas. Vahepeal pean lihtsatl mälu pingutama ja meelde tuletama, kus kastis kõige olulisemad käsitöö asjad on. No ja neid kaste kuhu peale sai käsitöö kirjutatud on ju ainult 1 eks ;) No aga polnud aega kirjeldada kõike kastis leiduvat. Aga täna vedasin juba osa asju ikkagi kotis väla. Nuku kangad on vähemalt olemas.