Kolmapäev, oktoober 29, 2008

auto

see jutt tähendas ikkagi seda, et auto läks ikkagi puhkusele. Aga üldse mitte väljateenitult. Igatahes oleme meie Jasperiga nüüd jalamehed ja poodi süüa ostma peame bussiga minema. Lahvka võiks käia siin. Jäätise auto sõidab siin vahest kellade helisedes. Jasperil oleks muidugi jäätise söömise üle ülimalt hea meel aga ma tahaks midagi toekamat ka. Ja koolidega on ka kergelt keeruline nüüd.

Teisipäev, oktoober 28, 2008

Soovid ja muud asjad


Huvitav, et mõne asja järele võib nii igatseda. Näiteks Straussi valsside järele. Ma pole neid Jasperi sünnist saati kuulanud. Ja lõpuks ei pidanud enam vastu ja tõstsin üleval kaste nii kaua, kuni plaadi ülesse leidsin. Siis istusin totakalt õnnis naeratus näol ja kuulasin. Oi kui hea oli. Ja sis sain aru, kui väga ma klassikat ikkagi kuulata tahan. Kuigi Strauss on siiski poppmuusika. Ok vanaaegne popp aga ikkagi. Bethoveni sümfooniaid ma väga kuulata ei tahaks. Need on kuidagi rasked, aga Greigi Hommik on ka ilus ja voogav ja kaunis. Ja siis ma leidisn, et raamatuid pole ma ka kaua aega lugenud. Selliseid harivaid ja asjadest, mis mulle huvi pakkusid kunagi. NÄiteks vana kreeka mütoloogiast. Need on ikka põnevad ja toredad.
Ja vahepeal saab käsitööd ka teha. Menüüs on pikad erinevate mustrilappidega sallid. Täitsa põnev on nii teha. Võtad mustriraamatu ette ja teed iga mustri kohta väikese lapikese.
Õues sai ka asi enam vähem ühele poole Ema abiga kaevasime ja istutasime ka natuke. Rodod jäid, aga ma proovin nad enne külma tulekut ikka ise õige koha peale saada. Tähtis komisjon käis ka hindamas. Kiili kaunis kodu konkurss saab varsti läbi. Eks siis selgub, kas 6 osavõtja hulgas meid ka tähele pandi. 24 aprill sai muld laiali lükatud ja siiani on valminud muruplats ja üks lillepeenar võtab kuju.Tegemist on veel aastateks.
Ja Aafrika kannikesed istutasime ka emaga ringi. kunagi lehekesest mulda pistetud võrsest oli mõnda potti lausa 5 taime saanud ja nii kasvas minu 10 potilisest kollektsioonist järsku välja 28. lisaks emale antud vähemalt 10 taime. Ja orhideed tõime ka alla. Nad õitsevad praegu nii fantastiliselt. Ja minu arust õitsevad nad üldse kogu aeg. Üks lõpetab ja teine alustab. Üks orhidee on mul nii vist lausa 5 aastat jutti õitsenud. Vahel vaid 2 kuuseid pause pidades.

Teisipäev, oktoober 21, 2008

kohtumine autoriga


Täna oli kohtumine autoriga. Kutsutud olid kõik, kes vähegi kudumise vastu huvi tunnevad, aga kohal oli kahjuks vähe. Enamus vanema põlvkonna Eesti Käsitöömajaga seotud prouasid ja siis paar nooremat ning mina ja Jass ka. Väga vahva autor oli, kes rääkis, kuidas ta selle raamatuni jõudis, vaadates inglise ajaloo draamasid ja leides, et seal tollele ajastule kohaselt pole praktiliselt üldse kudumeid, arvas, et ta võiks neile kostüüme tegema hakata. Mõnelt tädilt sai ta siis vanu lõigetega ajakirju ja hakkas pusserdama. Ise oskas ta vaid kandilisi kampsuneid teha ja taljesse töödeldud asi tundus keeruline. Esimesed otse mustrist maha kootud esemed said kui väikesele lapsele. tuleb välja, et siis olid naised väliksemad :) seega tuli hakata mugandama ja kombineerima. Ta näitas ka ühte kena kollast kampsunit, mis varsti meil linastuva filmi ühel näitlejannal seljas on (nime ei mäleta nii filmil kui näitlejal). Siis saime teada, et gotlandil oli igal perel oma palmiku muster, mis kampsunisse kooti. Ja seda üsna proosalisel põhjusel, kui mees merel kaduma läks, sai kampsuni järgi kindlaks teha, kes ta on. Lisaks loomulikult imetles ta meie kindaid ja käistöö traditsioone ning kurtis, et meie käisitööst pole praktliliselt midagi inglise keeles. Vaid see Nanci Bushi raamat, aga seegi olevat alguseks abiks. Ja siis ta julgustas raamatuid välja andma ja disainima suurtele maailmakuulsatele nimedele :) Et kudumine on ju nii loominguline tegevus. Jah peab ikka seda raamatu ja kuulsuste asja arendama hakkama. Mulle nii meeldiks see :)
Lisaks on mul autori pühendusega raamat kodus nüüd.

Esmaspäev, oktoober 20, 2008

veel elus...vist positiivne

Mis ei tapa, teeb tugevaks. huvitav, kes see sellise lause ütles ja mis olukorras. Antud olukorras tundub, et tõesti. Esimene laks oli ränk. Teine aga juba talutavam. Huvitav, kas kolmas läheb nii muusesa üle? Ja kas ümbritsevatel inimestel on õigus, kui nad ütlevad et ma olen jaburalt positiivne. Et kas just selle tõttu obadused tulevadki? Et mingi pessimist nendega niikuinii hakkama ei saakski. Aga sellisel juhul oleks ju pessimist lihtsam olla? samas oleks see vist ikka väga tüütu ja masendav. Parem juba positiivne ja vahetevahel kõva laks kirja saada, kui läbi elu mossitades ja virisedes minna.

Reede, oktoober 17, 2008

bensu näidik

Terve suve ei näidanud meie auto ökonomi tuli, kas me sõidame ökonoomselt või laristame bensiiniga. Tarmole see tuli kohutavalt meeldis aga ühel hetkel ta lihtsalt ei töötanud enam ja Tarmo oli kurb. Aga nüüd ühel momendil hakkas tuli uuesti põlema ja eile lahendasin ma selle anomaalia ka ära. Selliste bensiini hindade juures nagu suvel oli, ei saanud auto kohe kuidagi ökonoomselt sõita. Seega tuli ei põlenud. Nüüd kui bensiini hind langes, hakkas tuli ka uuesti põlema.

...nukker

Olemise ootamiseks
loodud ilma pole saa
ootamisel pole mõtet
ole lihtsalt olemas.

Teisipäev, oktoober 14, 2008

Et siis...

Keegi on öelnud, et naised peavad olema tugevad nagu triikraud ja minema läbi elu sirgelt nagu püksiviik

Reede, oktoober 10, 2008

Põrand

Tegelikut on meil juba mõnda aega sures toas põrand ka olemas. Sinna peale peaks veel parkett ka tulema, aga kes seda teab millal. Ja tegelikult on meil 2/3 lage ka olemas. TÄnud kõigile abistajatele ja tegiatele. Jass igatahes rõõmustas esimese põrandariba peale ja teatas et nüüd saab joosta. Loomulikult oli ju sellise redeli peal suhteliselt raske joosta. Kuigi äkki oleks saanud temast hea takistusjooksja või tõkkejooksja. Igatahes on meie koduloom ka nüüd tolmust puhtaks klopitud ja Jass istub tema peal ning annab talle süüa ka. Nagu näha ka juuresolevalt pildilt saab Hüljes praegugi süüa.

Kolmapäev, oktoober 08, 2008

Ood kartulisalatile

Nii head kartulisalatit kui minu emal, ei tee mitte keegi teine. Õnneks on ka mulle üht teist külge jäänud. No poe kartulisalatist ei saa mitte rääkidagi. See lausa solvab kartulisalatit. Jah kartul seal on , porgand ka aga kõik ülejäänu on puudu. Tavaliselt pole seal õuna ja sibulat ja kurki. Ütlevad, et osad ei söö neid. NO kuulge, need on just need komponendid mis teevad asja krõmpsuks. Ja siis pole seal majoneesi. Nad küll väidavad, et panevad, aga see pole järelikult see porvansaal. See hapukas. Sinepit nad ka ei kasuta ja herneid ei raatsita ka sisse panna. Kusjuures ka küla kartulisalat pole tavaliselt päris see.
Ema tehtud salatit võisin noorest peast kilo korraga vist ära süüa ilma silma pilgutamata ja poole tunni pärast minna uue järele. Kartulisalatit meie peres tavaliselt üldse alla silmapesukausi täie ei tehta. Pole mõtet lihtsalt potti määrida väiksema kogusega. SIis peab salat ikka natuke kauem kui pool päeva vastu.
No ja loomlikult on mul praegu kõrval kauss salatiga ja kahvel püsti sees. Ja Jass istub põlvel ja küsib selge sõnaga salatit. Emasse vist :) Peab vist suuremat lähkrit hakkama muretsema enda koju ka. 10 l pott jääb väikseks varsti.

Midagi hingele

Ilus ja mõtlemapanev

Esmaspäev, oktoober 06, 2008

Raamatud

Täna käisin ühe uue projekti algusega seoses kirjastuses. Oh kui mõnus seal oli. maast laeni raamatukuhilad. Osa nurgas virnas, osa laudade peal lookas. kitsad koridorid mida ääristasid kõrged raamaturiiulid. vildakad virnad ja käsikirjade hunnikud toolidel. Kohati võib lausa üle raamatute hüpata. Mulle see meeldis. Sa võid tööl olles raamatukuhila taha peitu pugeda ja vaikselt nohistada seal. Aga mul on niikuinii fetiš. see raamatu oma noh. Heas käsitööraamatust mina naljalt külma kõhuga mööda ei jaluta. Mulle meeldib neid raamatuid omada. Kasvõi pilte vaadata, kui muud ei saa ja ei jõua teha. Ja heietada toredatest aegadest, kui mul on paju aega ja palju head lõnga. Ja veel rohkem aega, et jälle muinasjutte lugeda. Õnneks see viimane tuleb varsti tahes tahtmatutl peale. Jass nõuab üha rohkem raamatute lugemist. Ta küll kahjuks veel neid pika jutuga muinasjutte ei kannata lugeda. Ikka oleks paari pilti ka vahele vaja. Ja no minu käsi ei tõuse lugema raamatut punamütsikesest ja vanaemast kes kappi pandi. Nii roheline looduse kaitsja ma ka ei ole. Ja minu arust jääb sellega selle muinasjutu sõnum hoopis ära. Aga see selleks. Ma juba ootan aega, kui saan oma raamatud jälle riiulile välja laotada. Ja ühe uhke klaasustega raamatukapi tahaks ka muretseda. Sellise ilusa :) Ja kui keegi peaks kunagi tahtma mind millegiga üllatada, siis raamatud on need kõige paremad. ainult enne peaks käima mu riiulis salaja sobramas, et mis mul juba olemas on :)

Neljapäev, oktoober 02, 2008

Veel üks siuts

Kardinad tuleb ruttu ette panna. Jälle üks vaene linnuke sai peapõrutuse. Seekord isegi ei tea, kes ta olla võiks. aga väga pisikene on ta. Õnneks kosus ka tema ja lendas ära varsti.