Reede, juuni 25, 2010

Mänguplats ja jaanid








Tegime talgud. Ajasime kõik vanaemad ja vanaisad ja onud ja tädid kokku ning hakkasime poistele mänguplatsi ehitama. Palgid olid eelmine aasta juba valmis tehtud ja redeliaugudki sisse puuritud. Nüüd siis läks püstitamiseks. Papa oli teinud ka vinged joonised ning kõik kukkusid kaevama ning saagima. Jasper kaevas ka. Ja Onu Kalmer, kes meil just oli sõjaväes kuu aega kaevikuid kaevanud kaevad ka. Augud said ausad ja head ning siis läks juba redeli tegemiseks. Nii kui redel püsti sai oli Jass ka platsis. Ta oli isegi natuke varem nii, et vanaisad pidid redelit hoidma igaks juhuks, et poiss alla ei kukuks. Jaaniõhtu tuli aga peale ning valmis ja püsti sai vaid redel. Järgmisel päeval püstitasid issi, vanaisa, emme ja vanaema liumäe ja torin postid. Ning tänaseks on olemas ka redel issile rippumiseks ning augud osaliselt täidetud ja kinni tambitud kah. Aga ehitus käib praegu veel täie hooga ja homseks võiks juba ka liumäge seal asja küljes näha.


In midsomers day we asked our grandmas, grandpas, ouncles and ant to come and help us to build playground to our boys. And this is what we did.

Esmaspäev, juuni 21, 2010

Natuke nokitsemist

Kuna see sünnipäevalaps ka mu blogi ei vaata, siis panen ülesse ühe lapikoti. Seelikud aga on teisele väikesele sünnipäevalapsele. Lihtsalt suviseks õues jooksmiseks.

These are some birthday presents I made. One is patchwork bag and other two are skitrs to one 6 year old girl.

Neljapäev, juuni 17, 2010

Päev omale

Täna on päev mulle. See tähendab, et olen kevadel väga tubli olnud ja kõik 5 mullahunnikut ümber maja laiali lükanud ning aiamaa valmis saanud. Lisaks ka istutusala kahe naabri vahel ning põõsadki seal juba olemas. Tuleks veidi küll juurde panna. Naabrimees, kes igatsugu koormate ja autodega kursis, ütles et ma olen 50 tonni mulda mööda maad laiali tassinud :) Aga selle eest on nüüd muskel ka olemas ja talje püsib endiselt hästi vormis :) Peenrad said ka aiamaale kohe valmis. maasikapeenar ja sibulapeenar ning natuke porgandit. Ning ema saatis mitu kabatsokki ja paar kurigtaime ka. Temal tuleb see ette kasvatamine väga hästi väla. Kasvuhoone on ka valgeks värvitud ning klaasid saavad varsti peale.
Panen siia mõned uued vaated ka aiast. Kusjuures vanu polegi nagu vist kuskilt võtta. Peaks otsima natuke eelmise suve piltide hulgast ja kohe kõrvutava postituse tegema :)
Nüüd siis mõtlen, et mis ma teha tahaks. Kuidagi imelik kohe on, kui ei peagi ilusa ilmaga mulda kärutama minema. No loomulikult vajaksid ka aknad pesemist, aga ma saan veel selle taha pugeda, et mul pole head akna pesemise vahendit. KÕik ajakirjad kirjutavad sellest heast kuivatamise vidinast, aga saada pole seda kuskilt. Kas keegi teab kust saaks?
No ja siis ma avastasin garaaži koristades oma eelmise aasta tulevikuplaanid. Nimelt vana voki, kerilauad ja veimevaka. Tarmo vanematekodust sai ära toodud, kuna mul hakkas neist seal kahju. POle kohta kus hoida kahjuks ja aida alla on niiskus sees. Sügisel käsin ka ju restaureerimist õppimas lausa selle pärast ja nüüd siis laotasin kõik oma vara murule ning pesen puhtaks. Ja täitsa ime, mida lihtne vesi (ok nuuskpiiritusega segatud) nign veidi küürimist asjadega teha võib. Veimevakka hakkan mõni teine päev pesema, kui turvamees ka kõrval on, kuna selle lukk ei tööta hästi ning kui juhtumisi kaas peaks kinni kukkuma ja mina parasjagu sees olema, siis ma enam välja ei saaks.

Teisipäev, juuni 15, 2010

Rahvusvaheline koos kudumise päev...


ehk kudujad kapist välja. Istusime siis uhkelt Terje juhtimisel ja Liann lõngade toetusel Tamsaare pargis ja varsti sai meid palju. Tulid pühapäevased Hollandlased, paar Norrakat, ameerikast oli ja loomulikult eestlasi ka. Ja Joosep polnudki kõige noorem. KÕige noorem oli üks kena pisike neiu. Aga meie, nagu suured eputised kunagi jõudsime ka lehte . Aga tõesti, neljas kord kokku saada ja meid oli tõesti palju. Järgmine aasta lausa juubel ju ka. Lõnga vahetada sai ka ja lootus, et kodused varud nüüd vähemaks jäävad oli asjatu. Pigem nad ikka suurenesid. NO ja nüüd peale seda kohtumist ei jää ka mul midagi muud üle ja vastu punnimine ei aita. pidin ka mina end sinna Facebooki kirja panema. NO et ikka oluline kuduinfo minust mööda ei läheks. Aga Tammsaare pargist läksime edasi jälle ikka Loovalasse ning Tiina Meeri juhendatud tundi. Tiina rääkis, et ta praegu üldse käsitööd ei õpeta ja on hoopis kunstiajalooga seotud. Tulnud praegugi eksamilt. Ja nii hoogsalt ta oma õppetunniga alustas. Ise ütles, et polevat tükk aega õpetanud, aga oma raamatu pildi järgi saab asja kenasti ära teha ja pole keeltki vaja osata. Natuke meeldetuletamist ja siis hakati pihta. Kahe lõngaga alustamine ja vitsad. Kuduv koeraomanik ja Kajakas said oma vitsad kätte küll ;) Ei tulnud kohe mitte esimesel korral see õige asi välja. Tuli tähendab välja küll, aga mitte see mida õpetati. Kahjuks pidin ma Joosepiga varem lahkuma, aga nemad kudusid veel päris kaua. Ja siin on mõned eriti lahedad käevõrud ka pildil. Neid nii igapäevaselt ei raatsikski kanda. Eriti seda valgelt. Ja viimasel pildil on valik Tiina Meeri asju. Need olid ka fantastilised ja ilusad.

Pühapäev, juuni 13, 2010

Kudujad Hollandist

Toimus workshop hollandlastega. Ütlemata lahe ja uus Twined knitting workshop oli Loovalas. Me võtsime ka osa. Me selles mõttes, et kuna JOosep on veel nii pisike, et söök käib ainult minu kaudu, oli tema ka kaasas. Pidas end kenasti üleval, naeratas kõigile ja magas õiged hetked maha ;) Mina õigetel hetkedel kudusin ja muul ajal lobisesin ning uurisin Loovala. Ja ma tahaks sinna tagasi minna. Nii umbes päevaks või siis sinna elama jäädagi ;) Igatahes oleks see kindlasti üks unistuste töökoht.

Signe kirjutas asjast ilusa, kokkuvõtva ja teemat tutvustava jutu ka. Temalt pätsasin ka enda ja Joosepi pildi.

Esmaspäev, juuni 07, 2010

säästlik leivategu...

E kuidas ma kolme leiva tegemiseks kõik ahjud küdema panin.

No suvi käes ja mina pole suvel leiba teinud ju. Esiteks ei saa ju astjat panna ahju kõrvale kerkima käärima. PEab lootma, et toas olev 18 kraadi on piisav. Natuke pikemalt käärbi ta küll. NO ja siis küpsetamine. Ma pole ju elades seda leiba teinud elektri ahjus. St ühe korra tegin, aga see ei olnud leib, mis sealt välja tuli. No ja nüüd ju kuidagi imelik, et õues on 26 kraadi sooja ja mina kütan ahju. aga mis teha. Kütsin ahju ja läksin ise samal ajal õue kurke ja suvelilli istutama. Sattusin hoogu ja istutasin 2 h. Selle ajaga olid aga puud ära põlenud ja ahju siiber, mis lahti oli ahju uuesti jahedamaks tõmmanud. Tavapärase 180 kraadi asemel 80. No aga mis teha, leib oli vormis juba ära kerkinud ja ahju vaja panna, muidu vajub uuesti alla. Mees soovitas peenema pilpaga ahi uuesti soojaks kütta. Seda ma siis tegin, aga 15 minutit 80 kraadises ahjus lõdisevad leivad panin elektri ahju nii kauaks. Loodame et tuleb ikka midagi välja. KUigi samas on selle leivaga üks hea asi. NImelt saab kodusest leivast ühe ütlemata hea leivasupi. Ja eriti hea leivasupi saab just nendest veidi viltu läinud leibadest :) Aga eks siis nüüd selgub, kuidas see asi lõpuks välja tuleb. Leiva tõstan ikka pärast tagasi puudega köetud ahju.

--------

Nii, leivad on jälle õiges ahjus ja kuna elektriahi juba soe on pistsin ühe rabarberikoogi kah sinna otsa. Vähemalt on asja eest ;)

Teisipäev, juuni 01, 2010

Veel ühed püksid

Ei ole vanaisa vanad :) on hoopis Jasperi uued. Sain tüki linast kardinakangast. Sellist õhukest. Kuna meil on siin tuuline, aga samas päike ikka paistab on riidesse panemine veidi keeruline. TUul nagu jahutaks aga päike samas kõrvetab. Siis aga Jass õues olla ei taha. Temal palav. Aga kuna linane on hea materjal, siis ei raatsinud seda tükikest millekski muuks ka kulutada. Nii sai poja püksid. Kuna aga kangas natuke liiga läpbipaistev on sai natuke ka taskuid ja klappe pükstele. Natuke visisin eelmises postituses olnud ema tehtud pükste pealt ka maha, aga kõik õiged töövõtted tulid meelde alles siis, kui kummi peale hakkasin panema :) Õnneks ei ole need püksid ka mingiks pidulikumaks puhuks ja liivakasti sobivad nad hästi. Liiva ka taskus tuppa tuua ei saa, sest see pudeneb läbi kanga välja ;)

Kõige kallim riideese

Kui te nüüd arvate, et räägin röögatut hinda maksvatest moevälgatustest, siis eksite. Juttu tuleb hoopis minu ema õmmeldud puuvillastest pükstest. Need on vähemalt 7 aatat vanad, kolimise käigus vahepeal kotis olnud ning nüüd jälle seal välja kolinud. Sain ka aru, miks nad nii kaua kotis olid. Nimelt olid nende õmblused tunduvalt tugevamad kui ümber õmluse olev kangas. Aga algul õmbles ema need püksid mulle koolis käimiseks. Hoolt ja vaeva on nendesse pükstesse palju pandud. Tepingud, taskud, kummid, paelad. Tõeline meistriteos ja kombineerimine, et kõik klapiks. Sellised mõnusad ja hästi istuvad on nad. Saigi nendega mõnda aega koolis patseeritud. Siis hakkasid viledamaks kuluma. Siis jäin Jasperit ootama ja koju. Sel ajal olid nad ka asendamatud. Mõnusad kerged ja paljude taskutega, kuhu kõik vajalik ära panna.
Siis tuli aga kolimine ja kõik riided said suurtesse prügikottidesse. Nüüd on neid kotte vahelduva eduga lahti pakitud. Välja tulid ka need püksid. Tagumiku peal pea olematu kangas ja põlv lõhki. EI old midagi. Õmblusmasin kätte ja parandama. Tagumikule alla tugevduseks paik ning põlv sik-sakiga kinni. Pidasid nad nii vast 2 nädalat vastu, siis hakkas ka teine põlv rebenema ning tagumiku peale tekkis üks kord arvuti ees kügeledes uus auk. Aga ära ei raatsi ikka visata. Vast saab nii, et sääred lühemaks ja tagumikule suurem paik peale. SElle suve käivad äkki ikka veel ära. Muidu aga on praegu põlvede ja säärte koha võimas tuulutus :) Ei ole probleemi ka, et pükstega päevitades mingi rant võiks jääda.

Juheeiiiii! Ema ütles, et pükste lõige ja sama kangast on tal kodus veel olemas. Ma teen endale uued ja tuult pidavamad :) Aga no tõesti on ka head püksid. Nii kaua ja ribadeks pole ma vist ühegi asjaga käinud.