Tööle

Kui enne oli siin juba postitusi vähe, siis saab neid nüüd arvatavasti veel vähem olema, sest mina läksin tööle. Nüüd juba 1,5 nädalat istun ja toksin arvutit. Vahel on tunne, et täitsa oskan, vahel tahaks kisades koju joosta. Aga natuke põnev on ikka ka. Kas saan hakkama. Hirm on pigem Jasperi pärast, kas tema ka hakkama saab lasteaias. Täanne esimene päev näitas, et praegu on OK ja ta on nõus lasteaeda ka tagasi minema. Eks pasitab. Aga maja ehitamisest ja käsitööst püüaks ikka vahel midagi kraaksatada :)

Eesti Hip-hop

Tänase Hitleri sünnipäeva puhu laseb R2 Eesti hip-hoppi. Ja saade on üli väga äge. Alustati ühe hiiglama vana Sindi kutsekooli reklaamiga kaugest veneajast ning siis riburadapidi igatsugu lugusid. Kohati muigad, kohati kilkad rõõmust, et näe olin ka kunagi noor ja ilus. Nüüd olen lihtsalt noor ja ilus ;) Aga elamus on see saade küll. Tund aega kestab veel. Kulake. Lastakse Apelsini, Onu Bellat, reklaame, Musta kuud, 2Quic starti ja teisi toredaid esinejaid.

huvitavat kaubandusvõrgust

Leidsime lastele selliseid huvitavaid pakkumisi. Seda kiikhobu ja kiiklooma tahaks täitsa näha. Aga vot, kas elektriline aktiivsuslaud lapse ainult siis aktiivseks teeb kui elekter sees on, või mis moodi see asi ikka käib nendel?

KIIKHOBU ELEVANT

KIIKLOOM

ELEKTR.AKTIIVSUSLAUD 2 IN 1

uputus vol 2

Ja siin on meie uputuse teine päev. HOmmikul oli vesi enam vähem kontrolli all. PUmbad olid öö otsa pumbanud ja vesi tiigist peaaegu lahkunud. Põllupealne vesi oli veel lume moodi. Tarmo kohendas tammi ja läks tööle. Meie jäime Jasperiga veevalvesse. Ja siis hakkas tamm lekkima. Saime pidama. Aga päev muudkui edenes, päike paistis ja õues oli 12 kraadi sooja. Ja lumi sulas ja sulas ja sulas. Varsti oli meil aias juba väiksemat sorti ookean. Õhtuks lekkis aga tamm juba nii, et vahepeal peaaegu kuivaks saanud tiik oli kuni sisse tulevate veetorudeni vett täis. SIis sai Tarmo vee jälle pidama. Samal ajal lustis Jasper täiel rinnal. Hea et vanaema sellise kombe ja tädi sellised kummikud meile toonud on. Laev käis tuut tuut mööda vett ja vahepeal uppus ära kah, aga pole hullu. Õnneks on see laev täisa laevatamiseks loodud. Lisaks on hakanud jõudsalt sulama ka jääkihi sisse tehtud augud, kust kaudu võiks ka osa vett maasse imbuda ju. VÕi vähemalt minu naisterahva loogika järgi võiks.

Ja mis on veel asja juures müstiline. Ükski asi, mis kunagi on niisama või nalja pärast või lihtsalt lapsele ostetud pole olnud asjata. Riie läks kottidele, jasperi väike metall-labidas on suurepärane liivakottide täitmiseks ja üle jäänud vihmaveetoru sai vooliku pikenduseks.

Lisaks on see uputus toonuv välja minu abikaasa veel varjul olnud luuletaja :) Loodame, et see jätkub ka peale vee taganemist. Kuigi filosoofiate järgi kannab vesi endas suhtlemise ja lobisemise jõudu :)

Illustreerivatel piltidel on näha siis lume sulamine hommikul umes kella 10 kuni õhtul 7ni. KUi mõni lumeuurija neid pilte kasutada peaks tahtma oma uurimistöös siis võta ühendust. Mul on neid pilte veel ;)

kauakestva abielu saladus vol 2

Oravamoori soov tulla elevantsudele auku kaevama jääb kahjuks tehnilistel põhjustel ära. Nimelt on meil auk juba aasta otsa olemas, ainut ühtegi vantsu pole veel näinud. See-eest saime jälle poole ööni huvitavaid elamusi.

Kevad tuli ootamatult :)
Kui veel täna päeval oli kõik ilus ja tiigikese põhjas veidi vett ja kraavikese põhjas olevatelt porilompidelt siras päike, siis õhtul oli asi huvitav. Kes küll palus telefonikõnes emaga viriseda, et oi kui tore oli lapsena kevadist sulavett kraavidesse ajada ja neile teed teha ja et tahaks jälle. Nüüd on see siis käes. Ja mastaapselt. Kuna talv oli salakavalalt esmalt maapinna peale 5 cm jääkihi tekitanud ning selle peale u 30 cm lund sadada lasknud, siis ei teadnud me sellist pauku oodata. Nimelt on tiik peaaegu triiki vett täis ja kraavist ning ümberkautsetelt põldudelt (ok väike liialdus) voolab aga muudkui juurde mööda seda paganama jääd. Maa sisse ei saa ju kuidagi, kui jää ees on. Kusjuures õhtul enam seda lund kahel pool kraavi ei olnud, ning selle asemel lainetas vesi. Kusjuues labidaga jääd tagudes selgus, et all võib lausa pehme pinnas olla. Igatahes saime me mehega õppuse, kuidas veeuputuse ajal liivakotte liivaga täita ja neid kraavi ette seada. Mina sain selle käigus muidugi tubli annuse käsitööd teha, sest liivakotte meil ju polnud ning õnneks sai ema käest kunagi valget kangast. Sellest vuhtisin siis ruttu topelt õmblustega kotid teha. Need kraavi ees suuremat põlluvett kinni hoidmas, tormas Tarmo pumpasid tooma. Hea kui sugulastel on :) Üks pump on nüüd tiigis ja pumpab vett drenaaži, teine pump läheb kraavi ning hakkab sealt vett metsa alla pumpama.

Võib ju imestada, et miks me tiigist vett ära tahame saada. Aga tiigiga on see probleem, et tore ju on kui seal vesi sees on ja kraavis ka vesi on ja see kõik suliseb ja voolab kevadiselt, aga vada, kui see tiik ja kraav on veel valmis tegemata ning ainult palja augu kujul maa sees, siis meeldib selline auk kuivast peast natuke paremini. vastasel juhul veab vesi need kraavid ja augud uuesti mulda täis.

Aga tore oli ja naljakas ka. No ja kes ikka oma elu huvitavaks teeb kui mitte ise. SEllised eredad elamused jäävad pikaks ajaks meelde. Homme lähme Jasperiga laevukesi ujutama naaberkrundile :P Kõik kohalikud mereröövlid hoidke alt...

Selle luuletuse lihtsalt peab lisama selle postituse juurde. olugi, et see on kommentaris kaa. Kallis kaasa sai vetemöllust inspiratsiooni.

Hingel lasub see kui paine:
hoovis mühama lööb laine,
vesi vahutab ning keeb,
tiigi poole otsib teed;
peksab tammi, tõuseb samas -
tossust kilekotid lotendamas,
väljub lumesupi veest
labidaga vesimees,
külmast sinine kui kana,
vaatepilt ei ole kena.