Pole juba pikka aega siia midagi kirjutanud. Iseenesest on see suure laiskuse tulemus vist. Seest kõike muud ma ju teen ja jõuan. Jasper kasvab nii mis mühiseb ja on tragi ja tubli.
Mina teen tema kõrvalt käsitööd ja mõnda muud huvitavat projekti ka. Kõik muu igava nagu lõputöö magistris olen kõrvale lükanud. Aga peaks vist millalgi ikka vaatama hakkama seda asja. Aega veel järgmise aasta kevadeni.
Aga käsitööd teen ma jah. Ja mees aitab. Ise ju ei jaksa suuri ööse kardina külge panna. Seega tuli appi mees ja meie pisike põssa e. taburett. Öösid õigele kohale tabureti jalg peale ja mees hüppas kõige otsas. Hea et alumisel korrusel vend elab, muidu oleks naabrid vist tulnud küsima, et kas me uksest nenede juurde ei taha tulla. Vend on aga õnneks sellise asjaga harjunud.
Ja Jasperit kiidan veel. Käsitöö poe vastu tundub, tal allergiat pole. Käisime seal, tema magas. Turvahälli käest pannes, tegi ta korraks silma lahti, uuris kulm kortsus ümbrust ja magas siis rahulikult edasi. Just nagu saaks aru kudumise ja käistöö lõõgastavast mõjust ning ei protesteeriks millegi vastu.
I am lazy. Lazy to write here, or doing my masters thesis, but I do knitting and sewing. And my husband helps me. This job requires some strength. He helped me to make some cutains. and I have excuse now. My little son, but to be honest he is so good boy and sleeps, eats and smiles and don't make any trouble at all. We went to a yarn shop. He was sleeping, he opened hes eyes, looked around with serious look, and slept again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar