Maja ehitamine vol x

Et siis eelmise nädalalõpu raport. Valmis on WC (ok, seina paneel ja uks on vaja veel ära värvida ning kollektoriga vesi ühednada). Aga põranda liistud on paigas ja WC pott kõvasti kruvidega põranda küljes kinni. Valentin tegi meie ilusa põranda sisse kaks ilusat auku selle jaoks :)

Sauna eesruumis on põrand ja värvitud sein. Põrandal on võimalik lausa sokkides käia, kui tahtmist on ja Jasperile meeldib see ka väga. Hea sile on joosta. Seinu nühkisin mina 2 päeva värvida. Vahepeal käisin veel poes põranda jaoks soojustust ostmas, ise näost roheline. Huvitav küll, misk ehituspoes järjekorras ootav onu mind nähes kergelt võpatas? Ehituspoes peabki ju käima nii, et näha oleks, miks sul sinna asja on.

Dušširuumis aga veekindel mastiks seinas ja seda hakkame järgmisena plaatima. Selle mastiksi panemine oli uus kogemus. Seda polnud keegi enne näinud. Ja teadmiseks kõigile, Aeroc sein on nii vett imav, et see tasub enne alt veega märjaks pritsida, muidu rullub see kumm kohe järgmise rullitõmbega seinalt maha. Igatahes nägi meie dušširuum lõpuks välja nagu vene aegne vangla peldik (see värv on ikka jube). Aga kui ta vett peab, siis olgu peale. Plaatide alla niikuinii keegi ei näe.

Abivägi oli jälle kohal ja loomulikult kõige suurem töötegija oli Jass, kes igal pool abiks käis, töö riistu laiali vedas ja seisi kõigi vajalike ja mitte vajalike kohtade peal.

Ja juba teist nädalat käib meie majas ringi koterman. Nimelt on kõik asjad kadunud, ning küsimuse peale ... Kas keegi on näinud (kruvikeerajat, saagi, pintslit)... tuleb vastus; Nägin, oli jalus, tõstsin eest ära akna lauale.... Aga akna laudu on meil mitmeid ning suure tõenäosusega jäi see seal kellelgi järgmisele ette ja nüüd on asi lootusetult kadunud. Seega poole ajast otsime me asju taga ;) Nii olen mina juba otsustandu, et järgmise poja nimeks saab Joonatan ning laul Kus mu püksid on, kus mu traksid on... on meil omandanud täiesti uue mõõtme.

Aga teate, et kui sauna eesruumi põrandale ema toodud vana kaltsu vaiba laotasin, tuli selline kodu tunne peale, et koli või kohe sisse.

WC ja sauna eesruum ning uksed

Sel nädalavahetusel jälle objektil :) Ja maja keskmine punkt hakkab juba ilmet võtma. Selleks on WC ja ta on peaaegu keset maja tõesti. Aga seal on nüüd paigas uks, lagi, seinad värvitud ja puitpaneel on ka pandud.

Jass oli ka muidugi aktsioonis ja aitas kõiki. Eriti vanaisasid, kelle käest sai puidu tükke, toru juppe, kruvisid. Ja minu isa tegi ukse piitadesse veel toredaid augukesi, kuhu sai erinevaid vidinadi sisse toppida.

Esimene värvimine meie majas. Mina värvisin ja ema hoidis vaheldumisi lampi ja värvitünni. Selline mõnus kollane on meie WC nüüd.

Veel on värvitud üks kiht rohelist sauna eesruumi ning paigaldatud sauna uks ning dušširuumi uks. Need lähme peitsime ka üle täna õhtul. Igatahes olid kõik jälle aktsioonis ja järgmine nädal on WC vist juba kasutus kõlbulik. Valentin igatahes pani veetorud seinale paika.

Kalmer paigaldamas sauna ust. Õlitame sauna õliga sisse :) Selline näeb ta ilma Kalmerita välja :)

Meie roheline sauna eesruum. Ta küll on praegu natuke hele. Ikkagi ettevalmistav kiht alles. Seline on dušširuumi uks. Uksed saavad täna kõik valge peitsi peale. Ukse vahelt paistab ka dušširuum, kus Tarmo hoolega seinu nühkis, et sinna varsti mastiks ja siis juba plaadid peale panna.

Kui meid kodus polnud....

...Kus me siis olime? Eks ikka oma uues kodus. Nimelt otsustasime vabariigi aastapäeva eel ka oma uue kodu järgi proovida. Toas oli 22 kraadi sooja ja elektri radikas küttis igaks juhus öösel veel. Hommikuks oli järgi sooja 16 kraadi. Seega täitsa hea oli. Eks meil oli eesmärk ka natuke tööd teha öösel, aga täiesti valel ajal said meil tööriistad otsa. Kahju et sellist 24/7 tööriista taksot ei ole. Igatahes oli täitsa tore hommikul seal ärgata ning Jasperilgi polnud selle vastu midagi. Hommikul oli ta täitsa põnevil näoga.

Seda nädalavahetust võib pidada ka mütsi nädalavahetuseks. Vähemalt Jassu seisukohalt. Igatsugu asju oli vaja pähe proovida. Kõigepealt läks loosi vana pall ja järgmisena onu Kalmeri müts. Peaasi et asi peas oli, kuidas ... see pole oluline.

Aga tööd tegime ka ju. Kalmer lakkis lae, minu isa

pahteldas ja Tarmo ning tema isa said lõpuks meie dušširuumi vee sisse. Kraanid küljes ja vett saab ka juua ;)

änn änn

Kevad tuleb. Või õigemini on meil lihtsalt kerge üleminek sügiselt kevadele ja talve pole olnudki. Kahjuks on meie tsikkel kogu selle aja aga kurvalt garaazis konutanud. Täna võttis mees kätte ja uuris seda asja lähemalt. Esialgu bensiini pumpa ja siis veel natuke bensiini pumpa ja ära parandas. Lasi mulle just läbi telefoni mõnusat põrinat. Appiii kuidas ma tahan sõitma minna. Nüüd kohe ja praegu! Aga ülevaatust ja kindlustust pole. Aga homme... siis me sõidame. Ja kevad tuleb ka nüüd ja kohe. Jehuuuuuuuu!

TÄISKUU VARJUTUS

Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva, 20.-21.veebruaril on võimalik jälgida TÄISKUU VARJUTUST. Loodusnähtus, mis järgmine kord leiab aset alles 2010. aastal, on meiltäies mahus vaadeldav ja arvestades praegust kõrgrõuala püsimist meieregiooni kohal, on oodata ilusat vaatepilti. Varjutuse algus meie ajavööndis GMT+2 tundi e.siis 05.01 hommikul jatäisvarjutus kell 05.26. Vaata ka:http://shadowandsubstance.com/

Vot selline tore info siia :)

Vot see on kasulik lugemine

http://www.katre.pri.ee/blog/?p=465. Et ikka teaksime, mida endale peale määrime ja kuhu määrime ning miks kõik pärast pahasti on.

Nädalavahetusel jälle majas

Sel nädalavahetusel oli abi jälle kohal ja kerkisid seinad ning uuristati auke. Nimelt tuleb panna dušširuumi vesi ja WCsse ka. ja kerkisid WC seinad. Huvitav, kas me varsti tõesti saamegi sisse kolida. Tegelikult juba tahaks. Pühapäeval oli nii ilus kevadine ilm ja mets maja kõrval oli kuidagi teist moodi ja soe. Selle peale läksime meie emaga seemneid ostma. Minu saagiks olid ühed maasikad, midagi huvitavat ja kaks amplitaimede seemne pakki. Eks ma pean ka nüüd oma näpud täitsa mullaseks tegema. Kevadel on vaja alustada aia planeerimist. Jass oli ka muidugi hakkamas ja ilusa ilma puhul leidis ta õuest ühe mõnusa pori loigu, kuhu ninaga kündma minna. Peale kukkumist oli laps aga üdini õnnelik ja enesega rahul. EI mingit kisa.

Õhtul, kuskil 10 ajal kui kõik asjad olid kokk korjatud otsustas Jass aga puhata. Meesterahvale kohaselt ralli ajakirjaga.

Sõbrapäeva pakk

Vot sellise toreda paki osaliseks sain mina. Pildilt on puudu ka üks vahva film. Sokid on jalas ja Jass arvab, et need lepatriinud sobivad hästi taga ajamiseks mööda põrandat. Tee on igati hea ja see esimene Fimo katsetus lausa võrratu. Esiplaanil olev panda on minu lemmik.

Sauna põrand ja seinad

Mis me ikka teeme. Tööd. Minu arust oskab Jasski juba seda sõna öelda. Tö Tö

Sauna ja dušširuumi põrandad on nüüd siledaks valatud ja kalded antud. Lisaks pahteldasime me Jasperiga natuke seina pragusid ka. Jass oli väga hakkaja ja vedas kõigi kühvlite ja nühkijatega mööda seina.

Kirjutatava magistritöö teema on tarkvara kvaliteet ja testimine. See siin iseloomustab asja päris hästi. Nii minu töö kirjutamist kui ka seda, millest ma kirjutan ;)

Tänase päeva õudus

Oh, miks ma seda pidin küll nägema :S Või äkki oli sellest just kasu ja ma ei peaks üldse oma pead liiva alla peitma? Igatahes, hommikul kell 8.30 oma meest tööle viies nägime väga kurba pilti. Nimelt 3 vaevu 12 aastast noormeest rüüpas teeääres viina ja jõi peale vist hommikukohvi. Miks küll jõutakse selleni? Kuidas jõutakse selleni? Kas mu poeg jõuab ka selleni? Kuidas saaks selliseid asju ära hoida? Keegi kunagi ütles, et ära võitle millegi vastu, vaid ole millegi poolt. St mitte alkohoil vastu vaid karskuse poolt siis. Vastasel juhul annad energiat sellele pahale. Aga pilt oli ikkagi õõvastav ja kurb. Ja tekkis väga suur jõuetuse tunne.

Teeme põrandaid

Maja ehitamise juttudega olen ma nüüd natuke maha jäänud. Aga natuke närve on ka kadunud. Nimelt oli meil käsil dušširuumi seinte ja põranda kahhelkivide valimine. Lõpuks peale kuu ajalist vaidlust leidsime ühe mis sobib. Aga enne valasime me põrandale tasanduskihi. Selle jaoks olid jälle abiks minu vanemad ja loomulikult Jass. Tema on meil kõva ehitaja ja mõõdab kõik üke mis vaja. Kui issi ja onu seinale sirgeid jutte tõmbasid, avasts Jass, et issi vöö kotis on tore juhe mida võiks lutsutada. ligi aga sellele hästi ei pääsenud.
Igatahes on meil nüüd põrand ette valmistatud ja seinad kah ning varsti peaks saama plaate seina panna.

Sinisuka pidu

Täna tutvustas Sinisuka kirjastus oma töötajatele uusi ruume. Me Aetiga, kui kaks kõva tõlkijat läksime ka kohale. Aga kodus olevate vanematena olime sunnitud kaasa võtma ka oma lapsed :) Minu laps, kes on väga suur raamatu fänn tundis end seal kui seitsmendas taevas ja kiskus kõiki välja pandud raamatuid riiulist alla. Ja neid riiuleid oli ju lausa 3 toa täit. No ja ega me Aetiga alla ka ei jäänud. Kohati jäi laste järele vaatamine raamatu vaatamisele allagi. Aga neil oli seal põnevaid raamatuid tulemas ja alles kaalumisel. No me andsime oma tugeva soovituse ka :) St tõstsime ühe virna raamatuid vasakule. Et mida meie tõlkida ja osta tahaks.
Ja siis üks seik veel lastest. St Jasperist, sest Minna oli väga eeskujulik tüdruk. Nimelt samal ajal, kui meie Aetiga raamatuid sorteerisime vaikselt nurgas ja teises nurgas käis Sinisuka ühe töötaja ja kirjaniku Heljo Männi vaheline vestlus, märkasin mina, et Jass ei siiberda enam ringi. Kahtlane... Hakkasin last otsima ja leidsin ta Heljo Männi väga ilusate kingade lipsuga mängimas ja säärt katsumas. Heljo Mänd oli väga viisakas, ja ei teinud lapsest välja ning vestles hoogsalt edasi. Minul oli aga häbi. Aga samas oli seda asja kõrvalt naaaaatukene naljakas ja armas ka vaadata.

Käsitöö üritused

Vot selline tore üritus tuleb :)

Jedi rüütel ja tähesõjad

Ma ostsin endale selle. Igavesti uhke tunne oli. Ähvardasid küll, et on teistmoodi heegeldada, aga minu arust oli väga hea. Eriti pimedas toas last magama valvates :) Vehid nagu tähesõdade rüütel ja võitled lapse magama saamise nimel. Valgust oli nii palju, et pidi lausa lapse voodile katte ette panema, et teda see ei häiriks. Igatahes on see üks väärt riistapuu. Kui viriseda, siis vaid selle üle, et puudub vinge heli...uwooow....uwouuu

Otsingud

Ei mitte eneseotsingud ega ka midagi muud põhjapanevat. Lihtsalt ja labaselt tolmuimeja kotte oma nimelt. Kas te kujutate ette, et ma pidin terve linna läbi sõitma, et armetud 5 kotti saada. Ja kuskil ei ole meie kõige tavalisemaid Elekroluxi tolmuimeja kotte. Selver on täis igatsugu imelikke, aga seda mida vaja ei ole. Firma pood laiutab käsi. Väidetavalt hästi varustatud pood ei tea neist midagi. Lõpuks 5 pood suutis leida ühe paki. Ei tea kas rahvas ostis enne jõule poed tühjaks neist suures koristamistuhinas ja nüüd pole veel varusid jõutud täiendada?

Emme kasvab suureks

Nii kurb kui see ka pole, magab Jass nüüd juba teist ööd oma voodis. Lihtsalt pühapäeval tundus, et nüüd on õige moment ja tõstsin lapse oma voodisse. Ja nii kurb oli pärast oma voodisse magama minna. Ei nohisenud seal kedagi mõnusalt. Esimesel ööl magas jass ilusti kella 6ni oma voodis. Täna aga juba terve öö. Et kas mu laps on nüüd suureks kasvanud? Nukker ja kurb aga samas ka tore ja vahva. Ja eks nüüd läheb lahti see maailma avastamine ja piiride laiendamine. See muidugi käis varem ka juba.

Oinas ja mihkel

Igal oinal on oma mihklipäev ja minu oma saabub kevadel, kui 4+2 magisrid on sunnitud lõpetama. Mitte et mulle üle kõige maailmas meeldiks koolis käia, aga ikkagi oli see päris tore ja nii kiirelt ma ka nagu lõpetada ei taha. Eeriti siis, kui viimaseid aineid üle kandes võib selguda, et ma võiks täitsa vabalt Cum laude lõpetada. Eh. Iseenesest ju tore, aga see paneb lõputöö kirjutamisele päris suure pinge ja aega on vaid 2,5 kuud. Oh ma ei või. Oleks võinud mõned veidi kehvemate hinnetega ained üle kanda. Samas kõlab ju uhkelt see Cum laude... Eks ma pean Jassiga läbirääkimisi pidama. Muidu võib tema uneajast kirjutamisest väheks jääda. Aga Jass peaks ju koolis käimisega juba tuttav olema. Minu kõhus olles, andsime me koos tunde ju.

Mõte

Üks päev tabasin end mõttelt, kas mina suudan oma lapsi võrdselt armastada? Praegu on neid üks ja ta on kõige kallim ja armsam. Aga kui neid on kaks. Kas ma pean siis oma armastuse pooleks jagama? Või tuleb seda sama palju kuskilt juurde? Ma tahaksin, et kõigil mul lastel oleksid võrdsed võimalused ja ma suudaksin neid vastavalt nende eripärale toetada ja nõu anda. Iga laps on ju erinev ja ei peagi kõiki minu ootusi ühte moodi täitma. Üks laps peab tehnikat tähtsaks ja on matemaatikas lahtise peaga. Siis ei ole ju mul vaja teda laulukoori saata, et oma kunagisi täitmata unistusi teoks teha. Aga järgmine laps äkki on matemaatikas täielik käpard, aga väga lahtiste kätega. SIis ma ei pea ju teda hambad ristis ülikooli suruma. Ta saab oma eluga näiteks tisleri või ehitajana palju õnnelikumalt elatud.
Tänahommikuses hommikutelevisioonis oli ka tore mõttearendus emast, kelle kaks poega töötasid vihmavarju meistri ja kunstnikuna. Ja ema oli päiksepaistelise ilmaga kurb, et vihmavarju meistril ei lähe hästi ja vihmase ilmaga kurb, et kunstnik ei saa maalida. Aga tark mees käskis näha kõiges head. Ja siis oligi ema õnnelik kui vihma sadas, sest vihmavarju meister sai vihmavarje müüa ja ilusa ilmaga sai kunstnik maalida. Tahaks ka nii. Ma loodan, et läheb nii.
Aga hirmuga vaatan, et mõnel juhul seda armastust ja hoolivust ja mõistmist ei tule teise ja kolmanda lapsega juurde. On üks laps, kes on üle kõige ja teistle justkui ei olekski enam armastust ja hoolivust jätkunud. Või on selline laste erinev kohtlemine sõltuv millestki muust? Et üks näiteks täidab kõiki vanemate ootusi ja teine nähes, et temal kuidagi miski ei õnnestu vanemate silmis lööb käega ja loobub üldse üritamast. Ja kas siis üldse tuleks lastele mingeid ootusi panna? Laseks neil ise leida neile sobiva raja ja suunata neid vaid kergelt. Või kas laps suudaks end vanemate silmis hiljem tubli ja heana näidata? Või on vanematel siis juba selge, et ega sellest lapsest asja ei saa? Sellest võib ju lapsele päris sügava hingelise armi jätta. Täiskasvanuna puudub tal eneseusk ja soov midagi paremini teha. Ja kas samasugune käitumine läheb edasi ka tema laste puhul?
Miks siis üldse teist või kolmandat last vaja on? Ja kas armastuseta lapse lapsed ka vanavanemate silmis midagi väärt on?
Õnneks mu oma ema on minu arust vähemalt meid kõiki kolme võrdselt armastanud ja meie tegemisi toetanud. Kunagi pole üks laps olnud teisest tähtsam. Aga kas ma ka nii suudan? Teistsuguseid näiteid on ju maailmas mitmeid :S
Vot sellised imelikud mõtted.

Head uut aastat (aga meie ehitame)

Uus aasta tuli meile mitme vaba päeva ära kasutamisega. No mis sa ikka paremat teed, kui töö hunnikus seisab ja tegemist nõuab. Ja nii tulidki minu ema ja isa ning vend ka appi ja hulga tööd sai tehtud. Ettevalmistused kevadiseks sisse kolimiseks. Sauna eesruumi lagi on nüüd olemas. seinad korra lihvitud ja pahteldatud, elektri juhtmed veetud ja paar seinagi ehtiatud.

Jass oli ka igal pool hoolega abiks ja õppis mööda redelit ronimise ära. Nii üles kui alla ronimise. Nüüd osaks juba külas olles trepist ka alla tulla.

Igatahes suur aitähh kõigile. Te oliti tublid ja meil on tõesti hea meel, et meil selline abivägi on.