Ja ta kõnnib lumel

Ma mäletan oma lapsepõlvest, kui üks talv sain ma täitsa vabalt aias lumel joosta ning mingit lumme vajumist ei olnud. Sel aastal saab Jass ka sama asja teha. ROnis esmalt ettevaatlikult serva pidi lumele ning siis kukkus jooksma. Lasi nagu noor jänes mööda suurt põldu. Ronis seejärel metsas ringi ning uudistas kuuskede alust. Vahepeal ei näinudki, kus ta seal metsas täpselt oli.
Issi viskas aga vapralt 60 m pikkust teed lahti. SEe tee viib nimelt prügikastini. Ja iga kord kui isa prügi välja peab viima, tuleb sealt esmalt lund rookida.
Jassi ärgitusel läks ka issi lõpuks lumele. TEma pani küll laiad suusad alla. Et ikka lumel püsiks, ja ei peaks vööni lumes sumpama. Täitsa õnnestuski. Jõulukuusest järgi jäänud ridva võttis veel suusakepiks ka.
Ja lume paksuse mõõtsid ka ära. Peale mõnda mõnusat päikesepaistelist ilma ja lume kokkku vajumist on meie aiamaal praegu kuusekaikal näidatud paksusega lumekiht.

Jass nõudis selle peale ka endale suuski. Aga need pigem takistasid teda. Peale paari meetrit sõitu tulid need jalast ära ja igavene häda oli ka väikestest küngastest üles sõitmisega. Ja nii nad siis issiga kablutasid mööda metsa ja aeda ringi. Vaatasid, kas kitsekesed on tuulest räsitud pirnipuud näksimas käinud ja kuhu jänes on kalpsanud.
Samal ajal magas aga Joosep õndsat und.
Ja muuseas järgmisel hommikul katsetasid lume pidavust ka kaks kitsekest ning kalpsanud oli ka üks jänes.

laudlinad

Sain natuke kanga tükke. Selliseid, mille peale oli natuke vinüüli ka pandud ning oleks nagu vakstu moodi. Kuna meie pere ei oska nii süüa, et lauale midagi ei lähe, siis on vaja lauda ikka millegiga katta ja minu meelest on kenam ka, kui laual ikka mingi lina on. Kuna need kangad on kokku õmmeldes suht suurte õmblusvarudega, siis väga lappideks neid ka lõigata ei saanud. Otsustasin siis kõik tükid võimalikult suurena kokku õmmelda. OI te ei kujuta ette kui mitu korda saab 20 lappi erineval viisil ümber tõsta. Selle lillelise puhul avastasin, et tegelikult oleks võibolla veel paremini saanud. Aga no ei saa ju terve õhtu otsa lappe tõsta ja siis veel teise õhtu takka pihta. Õmmelda tahaks ka ikka. Esimesel laudlinal siis abstraktsed mustrid ja ruudud, teisel lillemustrid ning ristkülikud.

lumemeistrid

Maja ees on suur lume hang. RIsti põiki välisukse ees. Ja kui kevad tuleb, siis peab vist paadiga kodu tulema. Aga me otsustasime selle ära vedada. Võtsime Tarmoga kahemehesae ja saagisime hunniku tükkideks ning hakkasime ära vedama. Jass võttis asja kui suurt mängu ning punnis ja vedas vaat et kõige suurema hooga. Kahju kohe et mõlemad poisid oma 3 aastat vanemad pole. Ma sellises vanuses oleks vist ööseks jäänud õue ja saaginud ning ehitanud. Aga nüüd on ukse ees ikka natuke suurem vaba plats :)

Nõiakaev

Tunne ja kaitse oma kodumaad võiks olla selle postituse teemaks. Igatahes palun vaadata järgnevat linki Tuhala Nõiakaevu ja selle karstiala kohta ning anda oma hääl selle unikaalse looduse säilitamiseks.

Kirivöö

Siin siis järgmine vöö kursus, kus osaleme. St mina punun vööd ja Joosep vaatab pealt. Laual näha ka mu isa tehtud väga mugavad vööteljed. Vabadust on nendega ikka tunduvalt rohkem ja pingutamine ei käi ainult oma vöökohta piinates. Aga ütleme siis nii, et esimene vöö on ikka paksult vigu täis ja ega valitud vöögi kergete killast pole. Äärekirjad jooksevad hambas ning ühe külje mustrit tuli veidi õigemasse kohta tõsta, et sellel olevad värvikorrad tõuseksid kudumisel ikka õigel ajal, muidu jäävad nad väga nadilt linaste vahele peitu. Aga siit sai vähemalt ühe tarkusetera: Ise vahelikuga tõusnud lõngad jäävad vööl paremini näha kui korjatud lõngad.

Talv

Selle aasta talv on tõesti imeline. Kuigi mis kevadel saab ja kas paadi ka ostma peab, ei tea veel keegi. Mina ennustan igatahes mitme päeva pikkust nõiakaevu keemist. Aga meie maja on praegu selline. Erinevad rajad viivad ümber maja kompostikastini. Ja seda rada peab Tarmo peale iga tuisku lahti lükkama. Tuisud on aga tavaliselt ööl enne seda, kui prügikast täis saab. Tee servas on meil aga lumehanged, mis varsti on kõrgemad kui traktor. See mille najal jass istub on igatahes kõrgem kui auto. Aga päevavalguses ja päikesega ... eh

Tarmo käib seda ilu aga katuselt vaatamas :) Nagu näete, on tal ikka julgestusköis ka ümber.

Vastlad

Tänase talvega oleks häbi mitte vastlaid pidada. No ja ega meiegi papist poisid polnud. Ikka käisime kelgutamas ja õhtul tegime kukleid. Jass muidugi aitas. Eriti kui tainas tahtis kausist plehku panna. Pärast valvas igaks juhuks ahju juures ka, et kuklid jalga ei laseks. Ja taigna näppamine taignakausist on juba traditsioon. Meie teeme seda oma ema juures siiani :)

Võrkvöö

KUnagi ammu sai end võrkvöö kursusele kirja pandud. Mina unustasin ja kursuse korraldaja ka vist :) Sest kui eelmine reede tuli kiri, et võtke kursusele esmaspäeval kaasa sukavardaid ja lõnga polnud mina asjast midagi kuulnud ja arvegi maksmat. Aga kuna ma olin võtnud eesmärgiks, et sel aastal teen endale selgeks enamuse rahvarõivaste juurde käivate vööde, paelte ja muu tegemise, siis oli loomulikult hea meel, et ikka kursusele pääsesin. Mees lubas vanema lapsega mööda Tallinna lumelinna samal ajal liuelda ja nii me Joosepiga läksimegi. Tema muidugi oli kõige tegijam :) Noh ja nagu selgus, siis minu kaasa võetud Raasiku lõngad on liiga lauge ja lõdva keeruga ning ei kõlba vöö tegemiseks üldse. Esimese 4 reaga oli üks lõng katki. Aga ma siiski ponnistan selle vöö lõpuni. Las seisab mul kodus ja tuletab meelde, mida ei tohiks kasutada :) Iseenesest on aga kahju, et Raasiku lõngad ei sobi ei võrk, kõla ega kirivöö tegemiseks, sest see oleks ju Tallinnale kõige lähem ja päris hea värvivalikuga ketrustöökoda. Peaks neile äkki märku andma või miskit?
Aga vöö tegemine ise on puhas matemaatika. Algoritm on nii kerge, et masina leiutamine selle vöö tegemiseks pole mingi kunst. Eks vaatame, kuidas diagonaalidega vöö tegemisel on :) Seda tudeerime märtsis. Siin aga jupike minu valmivast vööst. Ja lõngast tõesti kahju. Korruta või ise vokil kokku, sest plaan oli teha nendest oma kardinatele hoidmise paelad. Värvid sobiks ideaalselt.

Aga täna tegin umbes 30 cm vööd. Päeval poiste magamise ja õhtul samuti magamise ajast. (enda magamise ajast ka) See punumine tekitab sõltuvust. Jube lahe on:)

Veidi käsitööd

Seda võiks vist lausa traditsiooniks lugeda, et siis kui mul laps sünnib, tahab keegi tegelustekki oma lapsele. Ma küll ähvardasin, et alla kahe nädala ma asja kindlasti valmis ei saa, aga näe sooviti tekki ikka. Ja nii ma siis õmblesin. Materjali ju kodus leidub ja ongi hea kui vähemaks saab :) Joosep tegi ka koostööd ja magas iga päev 2 h nii, et ma sain ikka õmmelda ja nokitseda. No ja kui lõpuks endal juba teki pidevast tegemistest tüdimus peale tuli, tuli teha lõpuspurt. Selleks tuil Joosep, kes sellel päeval issiga ei leppinud kõhu peale magama ja teppimiseks ettevalmistusi teha. Ja miskipärast meenub mulle, et Jasper on sama moodi mul kõhu peal rippunud kui ma õmblesin. Aga valmis ta sai ja tulemus on selline :) Loodame et omanik ka rahul on.

Talv

ood salatile

Kohe näha, et kevad hakkab saabuma. Nimelt juba teist aastat on mul jaanuaris aknalauale vaja panna kasvama sibulad ning oodata esimesi võrseid, et neid siis naudinguga ampsata. Ja nii kuni aiast saadavate sibulateni välja. Aga sel aastal on vitamiini vajadus veel suurem. Ja nii lasingi Tagurpidi lavkast Tarmo tööle tuua 5 kg porgandeid, kaalikat, eesti õunu ja muud head puhast eestimaist kraami. Ja sama päeva õhtul keerasin ma kokku ühe hea toore salati. Ainult õliga oli keeruline. Nimelt külmpress oliivõli on ikka paganama kibe. vähemalt see mille meie ostsime. Peab vist ikka päevalille õli juurde naasma. Igatahes, MMM küll see maitses hea. Jass keksis kõrval ja tahtis porgandit. Nüüd ta isegi eelistab toorele kartulile porgandit. Ja õunad on ka ime head.- jass on juba paar päeva nõudnud õuna, aga minu käsi neid väljamaa õunu ei tõuse ostma. Nüüd sai Jass oma õunad ja oli väga õnnelik. Ta vist olekski neist toitunud. Igatahes tänan taevast, et eestimaist kraami ka nö peaaegu koju kätte tuuakse ja ei pea käima mööda külma ja porist turgu, et vajalik kraam kokku tarida.

Igatahes kui lavka ka juustu ja piima müüma hakkaks, poleks poes vaja peaaegu käiagi. Leiba teen niigi kodus, ja kõik ülejäänu saaks siis lavkast. Ok lihaga on ka keeruline. Ja meie pere ilma lihata hakkama ei saa. Veereta ise suuri kive ainult porgandite najal :) Tarmo arvas, et ei tule välja.

koolis

Ma käin koolis. Kõigepealt rahvarõivaste koolis ja siis veel nö kursustel, mis ka kõik rahvarõivastega seotud. Eelmisel ja sel nädalal on näiteks kõlavöö kursus. Jah, Elsa, sa õpetasid seda ja ma mäletan päris paljut, aga sõba äärde kõlapooga põimimist sa ei rääkinud ning muid lahedaid asju on seal veel. Näiteks toruja kõlavöö tegemine. See on lahe. Lisaks erinevad vööde mustrite kirjutamise võimalused.
Aga nende koolidega on olnud päris keeruline tegelikult. Mitte et see õpetatav oleks kuidagi konti murdev. ei see on paeluv ja huvitav. Pigem see klapitamine. NÄiteks rahvarõivaste kursusel sain ma valmis vaid särgi, kuna seeliku ja liistiku jaoks puudus figuur. Viimase tunni jaoks võtsin kaasa pluusi ja Joosepi :) Noh vähemalt on midagi täitsa valmis saanud. Ja nii käiski Joosep 2 nädala ja 2 päevasena esimest korda koolis. Õnneks kursus jätkub ja ma saan oma taastunud figuurile ka seeliku ja liistiku teha.
No ja et sellest veel vähe oleks, siis jaanuaris algasid rahvarõivaste koolitustel uued kursused. Küll Muhu tikand küll kangakudumine. No ühte ei saanud selle pärast minna, et arvatavasti oleks sel ajal sünnitanud (läks päevaga mööda) ja kangastelgede taha ma lihtsalt ei oleks mahtunud. Aga jaanuari lõpust hakkasid kõlavööde tegemise kursused ja sinna ma juba julgesin minna. Lisaks veel kirivööde kursus, mis algab veebruaris. Ja nii oligi, et rahvariide kursuselt tormasin samal päeval toimuvasse esimesse kõlavöö tundi. Õnneks on hea mees ja auto olemas. Joosep aga oli sama kenasti kaasas. Seega ühe päevaga kaks kooli :) Kahjusk pole sellest pilti, kuidas Joosep korviga mu tooli kõrval magas ja mina kenasti vööd punusin. Nagu vanasti :) Samas kiidan ka oma meest ja vanemat poega, kes kenasti need tunnid sisustasid ehituspoode ja toidupoodi külastades.

külma 31,2 ja mina lähen lolliks

Külm oli. Ma ei saanud poistega pea nädal õuegi. Vaatad läbi akna seda miljoni dollari vaadet: puud on härmas, lumi aknalauani, päike sirab kut suvel, taevas on helesinine aga külma on nii palju, et väikest last õue ikka ei lükka. Aga vaade on võimas.
See samas ei tähenda, et võimlemist vähem oleks. Suure hirmuga (no nad lubasid ju 36 kraadi ka) köetakse ahju 3 korda päevas. Ok esimene ja viimane ahjutäis jäävad nö lõpuni tuppa, aga vahepealne on mõeldud mujale. Nimelt peab Tarmo juba teist nädalat garaazis privaatseid grillpidusid. Kahjuks küll ilma lihata. Et torud ja muu vajalik kraam garaazis ära ei külmuks tassib ta igal õhtul garaazi ämbritäie ahjust võetud sütt ning paneb suurde grilli. Nii see asjandus seal siis garaazi soendab. Peaks vist talle sünnipäevaks kuskilt vanakraami turult antiikse söepanni või paar muretsema.
Meie aga poistega naudime sellise kütmise tagajärjel majas 24 kraadist sooja. Eile õhtul näitas kraadiklaas toas aga lausa 26 kraadi. Sellist luksust vist kellelgi teisel ei ole praegu :) Lisaks saab ju natuke toas veel lisaks tööd teha ja rabeleda. Nimelt saabusid meie kauaigatsetud köögi töö tasapinnad ja Tarmo monteerib neid. Abiruumis on nüüd jälle kauss, vesi ja kraan. Mina aga veel vist peast rase või mõistuse ära imetanud emana otsustasin et on viimane aeg köögi roosad seinad nende õiget värvi värvida. Ja nii vedas Tarmo kaks päeva köögis veel poolikut mööblit ühest toa otsast teise, et ma saaks redeliga mööda seina ääri käia ja rullida. Joosep pidas end ka korrektselt üleval ja reguleeris täpselt värvimise vahel olevat kuivamise aega. Ette oli nähtud 2 h. Tema magas kenasti värvimise aja ära ja siis kuivamise ajal siputas ringi. Aga nüüd on köök ka kenasti kollane ja ootab neid mürkrohelisi töötasapindu. Selle nädala lõpuks on äkki see ka paigas :) Siis on veel vaid mööblil uksed jäänud.