Päev omale

Täna on päev mulle. See tähendab, et olen kevadel väga tubli olnud ja kõik 5 mullahunnikut ümber maja laiali lükanud ning aiamaa valmis saanud. Lisaks ka istutusala kahe naabri vahel ning põõsadki seal juba olemas. Tuleks veidi küll juurde panna. Naabrimees, kes igatsugu koormate ja autodega kursis, ütles et ma olen 50 tonni mulda mööda maad laiali tassinud :) Aga selle eest on nüüd muskel ka olemas ja talje püsib endiselt hästi vormis :) Peenrad said ka aiamaale kohe valmis. maasikapeenar ja sibulapeenar ning natuke porgandit. Ning ema saatis mitu kabatsokki ja paar kurigtaime ka. Temal tuleb see ette kasvatamine väga hästi väla. Kasvuhoone on ka valgeks värvitud ning klaasid saavad varsti peale.
Panen siia mõned uued vaated ka aiast. Kusjuures vanu polegi nagu vist kuskilt võtta. Peaks otsima natuke eelmise suve piltide hulgast ja kohe kõrvutava postituse tegema :)
Nüüd siis mõtlen, et mis ma teha tahaks. Kuidagi imelik kohe on, kui ei peagi ilusa ilmaga mulda kärutama minema. No loomulikult vajaksid ka aknad pesemist, aga ma saan veel selle taha pugeda, et mul pole head akna pesemise vahendit. KÕik ajakirjad kirjutavad sellest heast kuivatamise vidinast, aga saada pole seda kuskilt. Kas keegi teab kust saaks?
No ja siis ma avastasin garaaži koristades oma eelmise aasta tulevikuplaanid. Nimelt vana voki, kerilauad ja veimevaka. Tarmo vanematekodust sai ära toodud, kuna mul hakkas neist seal kahju. POle kohta kus hoida kahjuks ja aida alla on niiskus sees. Sügisel käsin ka ju restaureerimist õppimas lausa selle pärast ja nüüd siis laotasin kõik oma vara murule ning pesen puhtaks. Ja täitsa ime, mida lihtne vesi (ok nuuskpiiritusega segatud) nign veidi küürimist asjadega teha võib. Veimevakka hakkan mõni teine päev pesema, kui turvamees ka kõrval on, kuna selle lukk ei tööta hästi ning kui juhtumisi kaas peaks kinni kukkuma ja mina parasjagu sees olema, siis ma enam välja ei saaks.

Rahvusvaheline koos kudumise päev...

ehk kudujad kapist välja. Istusime siis uhkelt Terje juhtimisel ja Liann lõngade toetusel Tamsaare pargis ja varsti sai meid palju. Tulid pühapäevased Hollandlased, paar Norrakat, ameerikast oli ja loomulikult eestlasi ka. Ja Joosep polnudki kõige noorem. KÕige noorem oli üks kena pisike neiu. Aga meie, nagu suured eputised kunagi jõudsime ka lehte . Aga tõesti, neljas kord kokku saada ja meid oli tõesti palju. Järgmine aasta lausa juubel ju ka. Lõnga vahetada sai ka ja lootus, et kodused varud nüüd vähemaks jäävad oli asjatu. Pigem nad ikka suurenesid. NO ja nüüd peale seda kohtumist ei jää ka mul midagi muud üle ja vastu punnimine ei aita. pidin ka mina end sinna Facebooki kirja panema. NO et ikka oluline kuduinfo minust mööda ei läheks. Aga Tammsaare pargist läksime edasi jälle ikka Loovalasse ning Tiina Meeri juhendatud tundi. Tiina rääkis, et ta praegu üldse käsitööd ei õpeta ja on hoopis kunstiajalooga seotud. Tulnud praegugi eksamilt. Ja nii hoogsalt ta oma õppetunniga alustas. Ise ütles, et polevat tükk aega õpetanud, aga oma raamatu pildi järgi saab asja kenasti ära teha ja pole keeltki vaja osata. Natuke meeldetuletamist ja siis hakati pihta. Kahe lõngaga alustamine ja vitsad. Kuduv koeraomanik ja Kajakas said oma vitsad kätte küll ;) Ei tulnud kohe mitte esimesel korral see õige asi välja. Tuli tähendab välja küll, aga mitte see mida õpetati. Kahjuks pidin ma Joosepiga varem lahkuma, aga nemad kudusid veel päris kaua. Ja siin on mõned eriti lahedad käevõrud ka pildil. Neid nii igapäevaselt ei raatsikski kanda. Eriti seda valgelt. Ja viimasel pildil on valik Tiina Meeri asju. Need olid ka fantastilised ja ilusad.

Kudujad Hollandist

Toimus workshop hollandlastega. Ütlemata lahe ja uus Twined knitting workshop oli Loovalas. Me võtsime ka osa. Me selles mõttes, et kuna JOosep on veel nii pisike, et söök käib ainult minu kaudu, oli tema ka kaasas. Pidas end kenasti üleval, naeratas kõigile ja magas õiged hetked maha ;) Mina õigetel hetkedel kudusin ja muul ajal lobisesin ning uurisin Loovala. Ja ma tahaks sinna tagasi minna. Nii umbes päevaks või siis sinna elama jäädagi ;) Igatahes oleks see kindlasti üks unistuste töökoht.

Signe kirjutas asjast ilusa, kokkuvõtva ja teemat tutvustava jutu ka. Temalt pätsasin ka enda ja Joosepi pildi.

säästlik leivategu...

E kuidas ma kolme leiva tegemiseks kõik ahjud küdema panin.

No suvi käes ja mina pole suvel leiba teinud ju. Esiteks ei saa ju astjat panna ahju kõrvale kerkima käärima. PEab lootma, et toas olev 18 kraadi on piisav. Natuke pikemalt käärbi ta küll. NO ja siis küpsetamine. Ma pole ju elades seda leiba teinud elektri ahjus. St ühe korra tegin, aga see ei olnud leib, mis sealt välja tuli. No ja nüüd ju kuidagi imelik, et õues on 26 kraadi sooja ja mina kütan ahju. aga mis teha. Kütsin ahju ja läksin ise samal ajal õue kurke ja suvelilli istutama. Sattusin hoogu ja istutasin 2 h. Selle ajaga olid aga puud ära põlenud ja ahju siiber, mis lahti oli ahju uuesti jahedamaks tõmmanud. Tavapärase 180 kraadi asemel 80. No aga mis teha, leib oli vormis juba ära kerkinud ja ahju vaja panna, muidu vajub uuesti alla. Mees soovitas peenema pilpaga ahi uuesti soojaks kütta. Seda ma siis tegin, aga 15 minutit 80 kraadises ahjus lõdisevad leivad panin elektri ahju nii kauaks. Loodame et tuleb ikka midagi välja. KUigi samas on selle leivaga üks hea asi. NImelt saab kodusest leivast ühe ütlemata hea leivasupi. Ja eriti hea leivasupi saab just nendest veidi viltu läinud leibadest :) Aga eks siis nüüd selgub, kuidas see asi lõpuks välja tuleb. Leiva tõstan ikka pärast tagasi puudega köetud ahju.

--------

Nii, leivad on jälle õiges ahjus ja kuna elektriahi juba soe on pistsin ühe rabarberikoogi kah sinna otsa. Vähemalt on asja eest ;)

Veel ühed püksid

Ei ole vanaisa vanad :) on hoopis Jasperi uued. Sain tüki linast kardinakangast. Sellist õhukest. Kuna meil on siin tuuline, aga samas päike ikka paistab on riidesse panemine veidi keeruline. TUul nagu jahutaks aga päike samas kõrvetab. Siis aga Jass õues olla ei taha. Temal palav. Aga kuna linane on hea materjal, siis ei raatsinud seda tükikest millekski muuks ka kulutada. Nii sai poja püksid. Kuna aga kangas natuke liiga läpbipaistev on sai natuke ka taskuid ja klappe pükstele. Natuke visisin eelmises postituses olnud ema tehtud pükste pealt ka maha, aga kõik õiged töövõtted tulid meelde alles siis, kui kummi peale hakkasin panema :) Õnneks ei ole need püksid ka mingiks pidulikumaks puhuks ja liivakasti sobivad nad hästi. Liiva ka taskus tuppa tuua ei saa, sest see pudeneb läbi kanga välja ;)

Kõige kallim riideese

Kui te nüüd arvate, et räägin röögatut hinda maksvatest moevälgatustest, siis eksite. Juttu tuleb hoopis minu ema õmmeldud puuvillastest pükstest. Need on vähemalt 7 aatat vanad, kolimise käigus vahepeal kotis olnud ning nüüd jälle seal välja kolinud. Sain ka aru, miks nad nii kaua kotis olid. Nimelt olid nende õmblused tunduvalt tugevamad kui ümber õmluse olev kangas. Aga algul õmbles ema need püksid mulle koolis käimiseks. Hoolt ja vaeva on nendesse pükstesse palju pandud. Tepingud, taskud, kummid, paelad. Tõeline meistriteos ja kombineerimine, et kõik klapiks. Sellised mõnusad ja hästi istuvad on nad. Saigi nendega mõnda aega koolis patseeritud. Siis hakkasid viledamaks kuluma. Siis jäin Jasperit ootama ja koju. Sel ajal olid nad ka asendamatud. Mõnusad kerged ja paljude taskutega, kuhu kõik vajalik ära panna.
Siis tuli aga kolimine ja kõik riided said suurtesse prügikottidesse. Nüüd on neid kotte vahelduva eduga lahti pakitud. Välja tulid ka need püksid. Tagumiku peal pea olematu kangas ja põlv lõhki. EI old midagi. Õmblusmasin kätte ja parandama. Tagumikule alla tugevduseks paik ning põlv sik-sakiga kinni. Pidasid nad nii vast 2 nädalat vastu, siis hakkas ka teine põlv rebenema ning tagumiku peale tekkis üks kord arvuti ees kügeledes uus auk. Aga ära ei raatsi ikka visata. Vast saab nii, et sääred lühemaks ja tagumikule suurem paik peale. SElle suve käivad äkki ikka veel ära. Muidu aga on praegu põlvede ja säärte koha võimas tuulutus :) Ei ole probleemi ka, et pükstega päevitades mingi rant võiks jääda.

Juheeiiiii! Ema ütles, et pükste lõige ja sama kangast on tal kodus veel olemas. Ma teen endale uued ja tuult pidavamad :) Aga no tõesti on ka head püksid. Nii kaua ja ribadeks pole ma vist ühegi asjaga käinud.

preilile jakk ning müts

Üks pisike 15 päevane preili tahtis kiirelt välismaale sõitmiseks kampsunit ja mütsi. Ma siis heegeldasin. Müts oli juba varasemast olemas ja kampsun sai siis sama mustriga. Sai vups valmis ja roosad mansetid ning kraeääre ka. Lõpuks veel roosidki rinda, et ikka uhkem oleks. Ja siis oli vaja pildistada. NO ja selga ka ikka proovida, enne kui õigele omanikule üle antakse. Pole mul ju aga kuskilt nii väikest lapsukest võtta, veel vähem tüdrukut. Ei jäänud 6,5 kg ja 63 cm pikkusel Joosepil muud üle, kui tüdrukut vahepeal mängida. Kampsuni varrukad olid talle küll lühikesed ja veidi kõvasti oli ümber ka see jakk, aga pilt sai tehtud ja liikuvus katsetatud. Õnneks sai muid mõõte ja sobivust ühe Joosepi vana jaki pealt vaadata ka. Aga selline kena ja valge ning roosa lisandiga see komplekt lõpuks sai. Pihku pistmiseks kõrvale veel üks pisike nukutirtsuke ka. Sellin, mida siit lehelt leida võib ;)

nukkudele riideid

Kuna õnneks see väike sugulane ei vaata minu blogi,. saan näidata, mida üks viie aastane varsti omale kingiks saab. Lisaks lego lossile, kus printsess, kuningas ja nõid sees tuli teha neile ka natuke riideid. KUidas siis muidu saab üks korralik printsess ainult ühe kleidiga käia ja nõialgi on vahest vaja kostüümi vahetada. Kuningas sai ka mõned pluusid. Kuna aga need nukud on ülimalt väikesed, siis ei hakandu suuri kangatükke välja tirima. Vanast ajast on mul kodus kaks lukuga patja, mille sisse olen toppinud kõik ulutsääred ja väiksemad kangaribad, mida enam suuremate tööde juures ei kasuta. Nüüd oli hea võtta neile alla 10 cm pikkustele nukkudele riiet sealt. ulutsäärest said pitsid ning satsid ja väikestest ribadest parajad seelikud. Mulle endale meeldib kõige rohkem see kolme roosa satsiga seelik. Aga ega sel punaselgi väga viga pole.
kusjuures ulutsäärtega kangast on väga hea nii pisikesi asju teha, kuna see enam hargnema ei kipu.

suvi

Selle aasta suvi on siis käes. Räägivad et varsti läheb leebemaks. Meil siin on kavas aga planeerimistööd. Planeerime lillepeenraid ja aiamaad. Külvatud on hernes porgans, Redis, oad. Oma järge ootab kasvuhoone ja ema just ütles et tomatitaimedel on juba mammud küljes. lisaks on vaja hekki planeerida ja puid istutada. Lahke naabrimees käis Tarmo töö ajal kivi veeretamas ja mullahunnikut lükkamas. Mullahunnikud on meil küll pooleks, aga kes seda ei ta võib naabrit küll kahtlustama hakata ;)
Ja piltidel on näha ka kaunis võilille meri, mis meid ümbritseb ja varsti vastikult paljunema hakkab.

Mulla vedu ja maasikad

Kevad tuli ootamatult ja mina sain ülesande mullahunnikud laiali lükata. Või noh mis ülesande. Ma ise võtsin, kuna ühes kohas vaja teha lillepeenart, teises aiamaad ja tühja need mehed teavad kuidas ja kui palju kuhugi mulda vaja on. Jass käis ainult oma väikese käruga sutsutamas. Vedas lausa pool päeva minuga koos väga tublilt. Nüüd on siis Päevaliiliate peenar olemas ja liiliad ka sees. Ning täna panime 6 x 1,6 m maasikaid ka maha. Oeh, muskel igatahes kasvab. Ja toomingas on viimased paar päeva õitsenud nii, et jälle saab puhtast lõhnast juba kõhu täis.

Õudus kuubis

Ma ostsin poest kogemata maasikalõhnalise vetsu paberi. See haiseb nagu kõige läägem keemiline pulgakomm ja levitab seda lõhna igale poole. Viska või ära. Ja ma poleks uskunud, et nad sellist asja tegema hakkavad. Miks ei võiks asjad lõhnata nii, nagu nad lõhnavad? Jeerum küll.

Teeme ära

Meie pere osales ka aktsioonis. Kavas oli koristada oma küla ja korrastada sissesõit. Jass oli kõva tegija ja vedas oksi ning oli eriti uhke oma kleepsu üle mütsil. See on tal siiani mütis peal ja ära võtta ei lubata. Ahned nagu me oleme, saime maha saetud puud endale :)

Nädalavahetus

Esmalt näitame osasid kapiuksi, mis köögis lõpuks ette said. Asi on juba väga väga ilus.

Ja teine asi on Oti külaseltsi eest oli vaja mängima minna. Tarmo siis käis. Vot nii suurt palli veeretasid nad seal. Jass elas kaasa ka

rahvariided

Ma olen ju aasta otsa käinud rahvariiete koolitusel. No ja valmimist on takistanud nagu pahal seal mitu asja. Kord olin liistiku ja seeliku tegemiseks liiga rase, siis jälle liiga imetav. Nüüd siis minu riietest valmis seelik. Kohe valmib pluus ning poja särk sai ka valmis. Ja siis peaks valmima veel vöö. Kõik on Jüri valla omad, kuna Kiili vald nii uuekene ning vanasti kuulus ka üldse Jüri alla. Aga see, et ma poja särgi esimesena valmis tegin oli väga hea. Oma tikandite ja piluga särki ma poleks küll raatsinud nii palju harutada, et asjad ikka päris õieti saaksid. Seda särki on aga vähemalt 3 korda õmmeldud ja uuest õmmeldud. Et ikka kaenlaaluse lapp õiges järjekorras külge saada ja kurrutamine korralik oleks.
Seega Nele, kui tahad, võin su lastele ka särgid teha nüüd.

Kuidas ma tööd teen

Vahest tuleb ju arvutis natuke tööd ka teha. Tõlkida midagi või kodukat teha. Ja siis ma teengi mõned tunnid päevas ning selline koorem seljas :). Võib öelda, et see koorem on päris raske. Kipub pooma ja sülle tahtma. Vahest jääb sinna magamagi.

kummalised kokkusattumused

Meile on laotud üks ütlemata hea ahi. Selle talve 30 kraadiste külmade korral küttis mis hirmus ja toas oli vahel lausa 25 kraadi sooja. Mille üle sa veel kurdad. Tarmo tahtis veel ahjumeistrile kevadel helistada ja kiita. Aga kahjuks jäime hiljaks.
Mingil kummalisel kombel kukkus koldest laupäeval üks kivi ülalt alla. Tarmo pani selle spets seguliimiga, mis korstna tegemisest üle jäi, tagasi.
Aga õhtlu saime kurva teate. Meie ahjumeister on surnud. Meie ahi oli tema viimane töö. Ta poleks vist sedagi ette võtnud, aga sugulaste värk. Selleks ajaks oli ta 70 saamas juba. Meil olles ja ahju ehitades oli meil mitu korda tunne, et paneks ta nurka istuma ja laseks tal ainult näpuga näidata, sest tundus, et jõudu ei jätku, aga tema tegi. Ja peale savi segamise ei lubanud ta Tarmol midagi muud teha. Kive tassisin mina ette.

Kummaline, et sellised asjad juhtuvad kuidagi jadamisi.