See siis meie kolme õiega ratsuritäht , mis varre välja ajas. Õied on nii rasked, et pidin varre üleval hoidmiseks selle kasti peale toetama. Ja pildid on jälle hoopis midagi muud kui tegelikult. Mulle paluks ka vist üht fotokoolitust. Hädasti oleks vaja. Ja et õie suurusest õieti aru saada, siis ronis Joosep ka pildile :)

naistepäev

Vot sellise ilusa lille kinkisid minu mehed mulle :) Nii ilus ju.

eputus

No kes see ikka saba kergitab, kui mitte ise. No ja võõraste sulgede (lilledega) võib ka end ju ehtida. Nimelt õitsevad mul orhideed. Ja õitseb ka see kaunitar, kes eelmine aasta õitseda ei tahtnud. See klassikaline mõisalill Tsümbiidium. pildid pole just kõige õnnestunumad. Peaks vist Nele appi kutsuma pildistama. Aga 15 lahtist õit on ikka ütlemata kaunis ning loodan, et nad on veel kaua lahti. Lisaks siis ka teised, kes mul siin aknalaudadel õlmitsevad ja õitsevad. See viimane pisikeste õitega on emalt sünnipäevaks saadud ning praegu on tal üks õitsev ja 3 kohe õtisema hakkavat õievart. Valge aga sain sünnipäevaks Tarmo vanaemalt. Ka üks ütlemata uhke ja kaunis orhidee. Ja nüüd ootangi, et millal Hansaplanti jälle uusi huvitavaid orhideesid tuleb. Tahaks oma tsümbiidiumile kedagi seltsiks.
----------

ikka pidin uuesti pildistama. NO ei ole see tume pilt ilus ju. nüüd sai ikka parem, kuigi mitte kõige parem.

savi ja korsten

Meie majja tuleb ikka natuke meie endi krohvitud seina ka. Kui kõik muud seinad pahteldas minu isa ja tegi seda väga tublilt, siis korstnad võtsime enda peale. No ja kuna meie nii osavad ei ole aga ära tuleb asi teha, otsustasime savikrohvi kasuks. Et paned aga peoga seina ja nühid kinni ja kui jääb muhklik, siis see on effekt ning peabki nii olema :) Esialgu oli küll hirmus. Katsime ikka seina tagant ära ja igaks juhuks lausa loopisime, aga siis leidis Tarmo hõõrumise tehnika, ning korsten valmib :) Ei plögista palju maha ja ümbritsev jääb ka suht puhtaks. Aga korsna kallal olime kõik neljakesi. Jasper pani oma plötsud paika ja mina tegin alt ning Tarmo ülalt. Joosep aga käis ja katsus, kas savi süüa ka kõlbab. Vahepeal ehitas aga Jass kättesaadavatest materjalidest autodele hüpperaja.

Tõmbame tikust tuld

Täna sai Tarmo oma kallikesele siis tule alla teha. Mitte tuule vaid tule :) Ja selgus, et tema kaua mõeldud ja kavandatud süsteem töötab vist isegi veel paremini kui esialgu arvatud. Igatahes on teise korruse radikad soojad ja osa puid ahjus veel põlemata. Homme saame selleks korraks viimased radikad ka esimesele korrusele ning siis jääme suve ootama. Siis tulevad esimese korruse radikad ka vast.

Mängu alustavad valged

Kuna meil malet kodus pole ja Jass kangesti tahtis malet mängida siis ostsime poest male. Kodus võtsime kenasti male kilest välja ja avasime kaane. No selline kobe metallkastis male oli, et ikka oleks pärast koht, kuhu nuppe panna. Avasime kaane ja nägime pakki valgeid nuppe ja pakki valgeid nuppe. Keeruline lugu. No natuke sai ju Jasperile midagi seletada malemängust aga mängida ei saa. Läksime siis poodi malet tagasi vahetama.
Seletasime müüjaneiule olukorra ära, et valged ja valged. Tema küsib mõistmatu, aga milles probleem on? Mina vaatan talle sama mõistmatu näoga otsa ja küsin, et mis mõttes, milles probleem. kuidas te seda siis kahekesi mängite. (Nagu Tarmo hiljem tabavalt väitis, saab selle komplektiga mängida nii, et kõik võidavad. Või mängu - tähtis pole võit vaid osavõtt). Igatahes müüjaneiul lõi lambike põlema, aga temal pole volitusi mängu ringi vahetada ega raha tagasi maksta. Kutsus teise tädi. Tuli tädi. Mina seletan, et näete valged ja valged. Tädi kirtsutab nina ja teatab: aga te olete karbi pakendist välja võtnud. Me ei saa seda tagasi võtta. Mina jälle suht segaduses, et mis moodi? Kas ma peaks läbi plekk karbi nägema, et on valged ja valged? Siis arvas tädi, et peab karbi ekspertiisi saatma. Mina jälle, et mis mõttes ekspertiisi. Et ikka on ju valged ja valged. Peale mõningast kaalumist sai täid aru, et ega vist ei ole mul jah röntken nägemist, ja ekspertiis on ka suht mõtetu ning võttis karbi vastu. Uut me igaks juhuks ei tahtnud. Riiulil oli veel üks samasugune ja enam valgeid ja valgeid ei soovinud.

Inimlik mina

Asi sai alguse sellest, et meie auto pagasnikusse tekkis kummaline paberipuru hunnik. Algul ei saanud aru, aga siis tekkis ka Joosepi turvatooli väike näkitsetud serv. Siis taipasime äkki, et suure külmaga on meie maja ees seisva auto sisse kuidagi pugenud üks hiireke. Imestasime tükk aega, et mida see vaene hiireke seal autos sööb, aga selgus, et ühest poes käigust oli autosse ununenud hapukoore pakk. See oli loomulikult kenasti ära külmunud ja hiireke sai otsast näkitseda nagu jäätist. Mind aga paneb imestama see, et kuidas see hiireke autosõidu ajal krampe või rabandust ei saa. Mürin, kolin ja hääled ümber ringi ju. Igatahes, kui hiireke Jasperi pulgakomi ka nahka pani, sai mõõt täis ja mina läksin poodi hiirelõksu ostma. Valida oli puidust klassikalise ja metallist uuema lõksu vahel. Mina vaatasin ühte ja tesit ning tegin valiku. Kuna sellel metallist asjandusel olid servad sakilised ja tundus, et sinna vahele jäämine on väga valus, siis hakkas mul hiirest kahju ja ostsin selle lihtsama ja vanaaegsema. Saada veel selline hellik hiirelõksu ostma. Hea et apteegist marlit ja vatti lisaks ei toonud, et lõksu vahele jäänud hiir end pärast tohterdada saaks. Aga poes oli mul seda sakilise servaga lõksu vaadates väga paha olla ja tunne tõesti selline, et vaene hiireke, kui ta siia vahele peaks jääma.
Tarmo seadis lõksud autosse ülesse ja eks siis näis, mis saab. Hästi söönud hiir peaks olema. Puhta koore ja kommi peal ju ikkagi. Aga mind vist enam lõksu ostma ei saadeta.

küttesüsteem

Nii ta meil valmib. Kui kõik jupid olemas oleksid, siis oleks täna valmis, aga osa oli vaja veel tellida. Eks siis ootame paar päeva. Katel seisab keset katlaruumi, tema taga on miski paak ja jämedad torud vonklevad üle toa garaazi. On alles süsteem

Ja nagu näete, leidis Tarmo endale sooja koha.

mis meil toimub

Lisaks akupaagile ja küttesüsteemile valmib meil jõudsalt ka teine korrus. Muidugi kipsplaati pannes saabki väga ruttu suure pinna nö korda. VOt kes seda pärast pahteldab, see on omaette küsimus. Aga mu isa on lagedega väga tulbi olnud ning isegi need toad, mille valmimise lükkasime järgmisesse sügisesse on pooles osas juba lae saanud ning teine pool laematerjali juba valmis ning vaja vaid lakke lüüa. Aga siin nüüd ports pilte meie tegemisest põrandal, laes, seinas, aknapaledel, juhtmetega ja ilma :)
Lisaks on ka Joosep meil väga suureks abiks. Nagu mõnel pildil näha, aitab ta issil kontrollida, kas kruvi ikka sai korralikult põrandasse või mitte.

Õmblemised

Küsisin, mida lasteias veel vaja on. Arvasid, et arstikostüümi. Tegin. Algul Jass oli väga vastu, sest neil ei pidavakti arstikomplekti olema ja tema ei taha arsti asju ka. Pärast ei saanud enam riideid Jasperi käest kätte, et isegi triikida võiks. Nüüd polnud isegi kuulamise toru vaja :)

Mida suurem seda uhkem

d
e

h

Või kaua oodatud kaunikene. Kuidas keegi tahab. Igatahes saabus meie kaua oodatud keskküttesüsteem täna öösel. Lubati reedel, siis ei tulnud. siis räägiti esmaspäevast, isegi mu vend oli siin, et saab aidata või midagi. Tühjagi. Neil pole nii suurt autot, et see ära tuua. NO on logistika firma. Selle jaoks et kaup oma lattu vedada on auto olemas, aga sealt edasi ei ole ühtegi autot enam. Toonud siis kohe siia. NO lubati täna päevaks. No eks siis ootame. Helistati. Ei päevaks ei saa toome õhtul, nii 7 ajal. OK tooge õhtul, siis on küla peal juba tugevaid mehi võtta, kes tõsta aitavad. 7 ajal keegi ei räägi midagi. Olime juba lootust kaotamas ja lapsi magama panemas kui pool üheksa helistatakse, Teie paak kohe saabub, kus te täpselt olete. Oi siis oli kiire. Mees läks autole vastu ja ajas külamehed kokku, mina kukkusin piparkooke küpsetama, et oleks headele inimestele natuke pärast midagi pihku pista.
Aga edasi vaadake pilte. Autost maha ta saadi, Garaazi uksest sisse ka ja seal uuesti püsti kah.

Tegemised

Tegemised õmblusmasina taga, kuna Jasperi rühmas lasteaias on enamus nukke paljad või ainult ühe kostüümiga. Ja siis ma mõtlesin, et elan end natuke välja ;)