preilile jakk ning müts

Üks pisike 15 päevane preili tahtis kiirelt välismaale sõitmiseks kampsunit ja mütsi. Ma siis heegeldasin. Müts oli juba varasemast olemas ja kampsun sai siis sama mustriga. Sai vups valmis ja roosad mansetid ning kraeääre ka. Lõpuks veel roosidki rinda, et ikka uhkem oleks. Ja siis oli vaja pildistada. NO ja selga ka ikka proovida, enne kui õigele omanikule üle antakse. Pole mul ju aga kuskilt nii väikest lapsukest võtta, veel vähem tüdrukut. Ei jäänud 6,5 kg ja 63 cm pikkusel Joosepil muud üle, kui tüdrukut vahepeal mängida. Kampsuni varrukad olid talle küll lühikesed ja veidi kõvasti oli ümber ka see jakk, aga pilt sai tehtud ja liikuvus katsetatud. Õnneks sai muid mõõte ja sobivust ühe Joosepi vana jaki pealt vaadata ka. Aga selline kena ja valge ning roosa lisandiga see komplekt lõpuks sai. Pihku pistmiseks kõrvale veel üks pisike nukutirtsuke ka. Sellin, mida siit lehelt leida võib ;)

nukkudele riideid

Kuna õnneks see väike sugulane ei vaata minu blogi,. saan näidata, mida üks viie aastane varsti omale kingiks saab. Lisaks lego lossile, kus printsess, kuningas ja nõid sees tuli teha neile ka natuke riideid. KUidas siis muidu saab üks korralik printsess ainult ühe kleidiga käia ja nõialgi on vahest vaja kostüümi vahetada. Kuningas sai ka mõned pluusid. Kuna aga need nukud on ülimalt väikesed, siis ei hakandu suuri kangatükke välja tirima. Vanast ajast on mul kodus kaks lukuga patja, mille sisse olen toppinud kõik ulutsääred ja väiksemad kangaribad, mida enam suuremate tööde juures ei kasuta. Nüüd oli hea võtta neile alla 10 cm pikkustele nukkudele riiet sealt. ulutsäärest said pitsid ning satsid ja väikestest ribadest parajad seelikud. Mulle endale meeldib kõige rohkem see kolme roosa satsiga seelik. Aga ega sel punaselgi väga viga pole.
kusjuures ulutsäärtega kangast on väga hea nii pisikesi asju teha, kuna see enam hargnema ei kipu.

suvi

Selle aasta suvi on siis käes. Räägivad et varsti läheb leebemaks. Meil siin on kavas aga planeerimistööd. Planeerime lillepeenraid ja aiamaad. Külvatud on hernes porgans, Redis, oad. Oma järge ootab kasvuhoone ja ema just ütles et tomatitaimedel on juba mammud küljes. lisaks on vaja hekki planeerida ja puid istutada. Lahke naabrimees käis Tarmo töö ajal kivi veeretamas ja mullahunnikut lükkamas. Mullahunnikud on meil küll pooleks, aga kes seda ei ta võib naabrit küll kahtlustama hakata ;)
Ja piltidel on näha ka kaunis võilille meri, mis meid ümbritseb ja varsti vastikult paljunema hakkab.

Mulla vedu ja maasikad

Kevad tuli ootamatult ja mina sain ülesande mullahunnikud laiali lükata. Või noh mis ülesande. Ma ise võtsin, kuna ühes kohas vaja teha lillepeenart, teises aiamaad ja tühja need mehed teavad kuidas ja kui palju kuhugi mulda vaja on. Jass käis ainult oma väikese käruga sutsutamas. Vedas lausa pool päeva minuga koos väga tublilt. Nüüd on siis Päevaliiliate peenar olemas ja liiliad ka sees. Ning täna panime 6 x 1,6 m maasikaid ka maha. Oeh, muskel igatahes kasvab. Ja toomingas on viimased paar päeva õitsenud nii, et jälle saab puhtast lõhnast juba kõhu täis.

Õudus kuubis

Ma ostsin poest kogemata maasikalõhnalise vetsu paberi. See haiseb nagu kõige läägem keemiline pulgakomm ja levitab seda lõhna igale poole. Viska või ära. Ja ma poleks uskunud, et nad sellist asja tegema hakkavad. Miks ei võiks asjad lõhnata nii, nagu nad lõhnavad? Jeerum küll.

Teeme ära

Meie pere osales ka aktsioonis. Kavas oli koristada oma küla ja korrastada sissesõit. Jass oli kõva tegija ja vedas oksi ning oli eriti uhke oma kleepsu üle mütsil. See on tal siiani mütis peal ja ära võtta ei lubata. Ahned nagu me oleme, saime maha saetud puud endale :)

Nädalavahetus

Esmalt näitame osasid kapiuksi, mis köögis lõpuks ette said. Asi on juba väga väga ilus.

Ja teine asi on Oti külaseltsi eest oli vaja mängima minna. Tarmo siis käis. Vot nii suurt palli veeretasid nad seal. Jass elas kaasa ka

rahvariided

Ma olen ju aasta otsa käinud rahvariiete koolitusel. No ja valmimist on takistanud nagu pahal seal mitu asja. Kord olin liistiku ja seeliku tegemiseks liiga rase, siis jälle liiga imetav. Nüüd siis minu riietest valmis seelik. Kohe valmib pluus ning poja särk sai ka valmis. Ja siis peaks valmima veel vöö. Kõik on Jüri valla omad, kuna Kiili vald nii uuekene ning vanasti kuulus ka üldse Jüri alla. Aga see, et ma poja särgi esimesena valmis tegin oli väga hea. Oma tikandite ja piluga särki ma poleks küll raatsinud nii palju harutada, et asjad ikka päris õieti saaksid. Seda särki on aga vähemalt 3 korda õmmeldud ja uuest õmmeldud. Et ikka kaenlaaluse lapp õiges järjekorras külge saada ja kurrutamine korralik oleks.
Seega Nele, kui tahad, võin su lastele ka särgid teha nüüd.

Kuidas ma tööd teen

Vahest tuleb ju arvutis natuke tööd ka teha. Tõlkida midagi või kodukat teha. Ja siis ma teengi mõned tunnid päevas ning selline koorem seljas :). Võib öelda, et see koorem on päris raske. Kipub pooma ja sülle tahtma. Vahest jääb sinna magamagi.

kummalised kokkusattumused

Meile on laotud üks ütlemata hea ahi. Selle talve 30 kraadiste külmade korral küttis mis hirmus ja toas oli vahel lausa 25 kraadi sooja. Mille üle sa veel kurdad. Tarmo tahtis veel ahjumeistrile kevadel helistada ja kiita. Aga kahjuks jäime hiljaks.
Mingil kummalisel kombel kukkus koldest laupäeval üks kivi ülalt alla. Tarmo pani selle spets seguliimiga, mis korstna tegemisest üle jäi, tagasi.
Aga õhtlu saime kurva teate. Meie ahjumeister on surnud. Meie ahi oli tema viimane töö. Ta poleks vist sedagi ette võtnud, aga sugulaste värk. Selleks ajaks oli ta 70 saamas juba. Meil olles ja ahju ehitades oli meil mitu korda tunne, et paneks ta nurka istuma ja laseks tal ainult näpuga näidata, sest tundus, et jõudu ei jätku, aga tema tegi. Ja peale savi segamise ei lubanud ta Tarmol midagi muud teha. Kive tassisin mina ette.

Kummaline, et sellised asjad juhtuvad kuidagi jadamisi.

Tegelustekk

Seda siis ma vahepeal õmmelnud olengi. Jasper sai oma sünni puhul ka teki. Ega siis Joosep kehvem pole. Nende tekkide peal on ju hea katsetada uusi ideid ning võtteid. Seekordne suurem katsetus on siis mängukaar. Täitsa hästi on võimalik teha. Ja nii kolmel pulgal on asi stabiilsem ning ei vaja ühtegi krõpsu ka, et teki küljes kinni olla. Nii saab seda suvalisse kohta tõsta ja ka lihtsalt teki küljest ära ning tekk on kasutatav pärast vaibana lapse voodi ees.
Pilti tehes oli raske Jasperit pildi pealt ära hoida. Suure vaevaga sain paar klõpsu kus ainult Joosep tekil oli. Ja Jasperi suurel nõudmisel sai tekile ka kraana. Tükk aega nuputasin, kuidas kraana enam vähem arusaadavalt pildiks teha. Isegi konks ja nöör on nüüd nö tekist eralid ja mängitavad. Kaheksajala osad jalad ka sikutatavad ning lepatriinu tundlad kõrisevad. Autode rattad ja jänese kõrvad krõbisevad ning jänese pluusitaskusse saab mõne hea asja peita.

Ja kes soovib, võib oma lapsele ka sellist või mõne muu pildiga tekki tellida. võtke ühendust jutupaun[at]hot.ee

Linnud

Käisime just õues. Ja isehakanud linnuvaatlejana suutsin tuvastada
3 üle lendavat valgetoonekurge
trobikonna tihaseid
käputäie lõokesi
ja veel paar kolm tundmatut häält metas ja põllul.

Kevad murrab täiega sisse. Igaks juhuks varjutasin kiviktaimlas okaspuid ja lume alt välja sulanud rodode ülemised lehed ning kaevasin raske lume alt välja kuuskede alla paindunud oksad ka. Peaks minema kuskilt lumikellukeste sibulaid tooma. Saaks sinna, kus lumi läinud maha panna. Äkki on kohad, mis jäävadki esimesena lume alt välja tulema. Siis on hea iga aasta seal varaseid lilli näha.

Kes millega tegeleb

Sel ajal kui Joosep magab....
Jasper loeb ja mängib....
Ema aga õmbleb ja õmbleb ja punub vööd

Leib

Leivast ma polegi tegelikult veel kirjutanud. Ja vitamiinidest ka. Nimelt käime me kõik vaheldumisi leivaastjast kuivanud tainast nokkimas. Ikkagi B vitamiin. Ja kellel sellest veel vähe, siis lisa võetakse rohelise sibula peenralt aknalaualt. Aga jube hea on niimodi käia. Saad kohe sellise hea impulsi sealt.
Aga leiba ma ju teen tegelikult juba pea kaks aastat. Mõlemad juuretised tegin ise. Mõlemad selle pärast, et vahepeal tööle minnes ei saanud seda leiba ikka nii teha ja asi läks pahaks. Aga nüüd enne Joosepi sündi hakkasime jälle. Orgunnisin endale kohe päris leivaastja ka. Enne tegin suures kausis ja seal ei käärinud leib sugugu nii hästi. Nüüd aga toimib kõik väga hästi. Ning eelnevalt küpsetasin leiba nö põrandaleivana ja kapsalehel aga metallist plaadil. See aga kuumenes liialt ning kõrvetas leiva alt ära jättes keskelt tooreks. Nüüd aga on mul head savist küpsetusvormid ning seal on leiva küpsetamine lust. Ja mis mulle selle asja juures kõige rohkem meeldib on see, et meil on oma ahi. Mitte küll leivaahi, aga siiski sütega ja elava tulega. Leivad kerkivad selle kõrval ning head leivalõhna tuleb tuppa pärast veel pikemat aega.
Jätku leiba :)

Kardinad

Õmblesin kardinaid. Välja tulid sellised. Nüüd peaks neid veel natuke tuunima ning punase tellise värvi lipsud panema krooke kohtadesse. Muidu on väga beezikas kollased. Aga millal ma poodi saan? Tarmo juba soovitas et võta valge pael ja tõmba peitsiga üle. Saab kohe õige värvi.
Aga pildid on tehtud päikesega ja ei tule see värv kenasti välja kahjuks. Proovin pärast uuesti. Nüüd oleks akna alla ühte väikest ümmargust lauakest ja kahte mugavat tugitooli ka vaja. Saaks mõnusa pesa.
Aga Jass veab ultusääri mööda tuba endal sabas. Defineeris selle lumeks ning nüüd veab sellele seebiga triipe. Et siis laps tõmbab lumele triipe. Kõlab väga kahtlaselt eks ;)

Kus mu...

Püksid on, kus mu traksid on. Üldises plaanis on asi lihtne. Lõika lapid 3 jupiks ja vurista kokku. Aga kes see mäletab enam millisesse kasti sai pakitud väärtuslik lapilõikamise rull ja alus. Aga teha tahaks kangesti midagi :) Ja joonlauad on ka kodust kõik jalga lasknud. Hea et tüki seepi leidsin joone tõmbamiseks.

Ja ta kõnnib lumel

Ma mäletan oma lapsepõlvest, kui üks talv sain ma täitsa vabalt aias lumel joosta ning mingit lumme vajumist ei olnud. Sel aastal saab Jass ka sama asja teha. ROnis esmalt ettevaatlikult serva pidi lumele ning siis kukkus jooksma. Lasi nagu noor jänes mööda suurt põldu. Ronis seejärel metsas ringi ning uudistas kuuskede alust. Vahepeal ei näinudki, kus ta seal metsas täpselt oli.
Issi viskas aga vapralt 60 m pikkust teed lahti. SEe tee viib nimelt prügikastini. Ja iga kord kui isa prügi välja peab viima, tuleb sealt esmalt lund rookida.
Jassi ärgitusel läks ka issi lõpuks lumele. TEma pani küll laiad suusad alla. Et ikka lumel püsiks, ja ei peaks vööni lumes sumpama. Täitsa õnnestuski. Jõulukuusest järgi jäänud ridva võttis veel suusakepiks ka.
Ja lume paksuse mõõtsid ka ära. Peale mõnda mõnusat päikesepaistelist ilma ja lume kokkku vajumist on meie aiamaal praegu kuusekaikal näidatud paksusega lumekiht.

Jass nõudis selle peale ka endale suuski. Aga need pigem takistasid teda. Peale paari meetrit sõitu tulid need jalast ära ja igavene häda oli ka väikestest küngastest üles sõitmisega. Ja nii nad siis issiga kablutasid mööda metsa ja aeda ringi. Vaatasid, kas kitsekesed on tuulest räsitud pirnipuud näksimas käinud ja kuhu jänes on kalpsanud.
Samal ajal magas aga Joosep õndsat und.
Ja muuseas järgmisel hommikul katsetasid lume pidavust ka kaks kitsekest ning kalpsanud oli ka üks jänes.